Märjamaa Gümnaasiumi õpilaste hindamise põhimõtted ja kord

ÜLDSÄTTED

1. Hindamise alused

1. Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohandatud riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.

2. Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekavaga ning kooli kodukorra nõuetest.

3. Kui õpilasele on vastavalt haridus- ja teadusministeeriumi 8.dets.2004.a määruse nr 61 “Individuaalse õppekava järgi õppimise kord” koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

2. Hindamise eesmärk

Hindamine on kogutud andmete üle otsustamine, et määrata edu, arengut, saavutuste väärtust. Hindamine võimaldab nii õpilasel kui õpetajal analüüsida oma tööd ning leida võimalusi selle parendamiseks.

Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:

1) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;

3) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

4) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut.

Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk:

1) suunata õpilasi järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;

2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

3. Hindamisest teavitamine

1. Kool on kohustatud teavitama õpilast ja tema seaduslikku esindajat hindamise korraldusest koolis ning õpilasele pandud hinnetest.

2. Õpilasel on õigus saada teavet klassi- või aineõpetajalt oma hinnete kohta. Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise korda tutvustavad õpilastele klassi- ja aineõpetajad õppeaasta või kursuse algul.

3. Koolis on kasutusel elektrooniline õppeinfosüsteem-eKool. EKooli e-päevikusse kantakse õpilase õppimise käigus saadud hinded ja kokkuvõtvad hinded; üleminekueksamite, põhikooli lõpueksamite ja gümnaasiumi koolieksamite hinded; täiendava õppetöö ja korduseksamite hinded; käitumise ja põhikoolis ka hoolsuse hinded. Sissekanded e-päevikusse tehakse tunni toimumise päeval, kuhu õpetaja märgib puudujad (märkega «–»), hilinejad (märkega «+»), hinded, tunni sisu ja antud koduülesande.

4. Lapsevanemal on õigus saada teavet lapse hinnete ning teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtete ja korra kohta.

Hinded tehakse lapsevanemale või hooldajale teatavaks e-päeviku ja vajadusel õpilaspäeviku ning hinnetelehe, kokkuvõtvad hinded põhikoolis klassitunnistuse ja gümnaasiumiastmes õpinguraamatu kaudu 

TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE

1. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

1. Õpilaste teadmisi ja oskusi hindab õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktilise tegevuse alusel, arvestades õpilaste teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

2. Õppeveerandi või kursuse algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende kontrollimise aja ja vormi.

Hindamine toimub kogu õppeveerandi jooksul regulaarselt ning veerandi või kursusehinde väljapanekus peab olema vähemalt kolm hinnet. Kolme hinde hulgas peab olema vähemalt üks ulatusliku kontrolltöö hinne.

3. Õppeveerandi või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste aineõpetajatega ja klassiga. Ulatuslikke kontrolltöid ei tehta üle kahe ühes päevas, veerandi viimasel nädalal ega nädal enne kursusehinde väljapanekut.

4. 8.,10.ja 11. klassi õpilased sooritavad õppeperioodi lõpul ühes õppeaines üleminekueksami. Üleminekueksam võib olla:

1) kirjalik (kontrolltöö, test, essee, referaat, uurimus jne.)

2) suuline (arvestuspileti küsimustele vastamine, ettekanne, kõne vms.)

3) praktiline (laboritööde tsükkel, võimlemiskava, kunsti-või tarbeese vms.)

Üleminekueksami valiku teatab õpilane aineõpetajale ja klassijuhatajale I poolaasta lõpuks.

5. 1.-12.klassini kasutatakse teadmiste ja oskuste hindamisel viiepallisüsteemi.

6. Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega “puudulik” või “nõrk” või on jäänud hinne välja panemata (e-päevikus märge "x"), antakse õpilasele võimalus järelvastamiseks või järeltöö sooritamiseks.

7. Järelvastamine või järeltööde sooritamine toimub õpilase ja õpetaja vahelise kokkuleppe alusel 10 päeva jooksul pärast hinde teadasaamist. Pikaajalise haiguse korral on õpilasel võimalus järele vastata õppeperioodi lõpuni.

8. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega ”nõrk”.

2. Hinded viiepallisüsteemis

Teadmiste ja oskuste hindamine toimub viiepallisüsteemis 1.-12.klassini kõikide õppekavas ettenähtud ainete puhul. Hinnatakse numbriliselt. Õpetajal on õigus täpsustada hinnet “+” või “-“ märgiga. Pluss tähendab, et saadud tulemus on hinde ülemine piir või kehtestatud nõuetest parem. Miinus märgib, et saadud tulemus on hinde alumisel piiril.

Hinde “5”(“väga hea”) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on täiel määral õppekava nõuetele vastav( 90- 100 % ).

Hinde “4”( “hea”) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi ( 70 – 89 % ).

Hinde “3”( “rahuldav”) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu ( 45 - 69% ), õpiraskustega klassis ( 35 – 69% ).

Hinde “2”( “puudulik”) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi ja vigu ( 20 – 44 % ), õpiraskustega klassis ( 20 – 34% ).

Hinde “1”( “nõrk”) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus ei vasta õppekava nõuetele (0 – 19%).

3. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted ja kord põhikoolis

1. 1.-3.kooliastmel hinnatakse õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt veerandi- ja aastahindega.

2. Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.

3. Õppeainetes, mida õpitakse ühe nädalatunniga, võib õppeveerandi lõpus jätta hinde välja panemata. Sellisel juhul pannakse järgmise õppeveerandi lõpul veerandihinne välja kahe eelnenud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel.

4. Õpilasele, kelle õppeveerandi- või poolaastahinne on “puudulik” või “nõrk” või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava ja/või õpiabi plaan ja /või määratakse mõni muu tugisüsteem (logopeediline abi, parandusõpe jm), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

5. Kui õpilane on puudunud 60% veerandi õppetundide arvust, siis jäetakse veerandihinne välja panemata. Õpilasele antakse järelevastamise võimalus õppeperioodi lõpuni.

6. Kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud õppeveerandi vältel omandatud teadmised vastavaks hindele ”nõrk”.

7. 9.kl õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles jäetakse õpilane täiendavale õppetööle.

8. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

9. Õppeainetes kunsti-ja tööõpetus pannakse välja 1.-3.klassis üks ühine veerandi- ja aastahinne.

10. Õppeaines eesti keel pannakse 1. kooliastmes välja järgmised osaoskuste hinded:

1) lugemine ja suuline eneseväljendus

2) kirjutamine ( I kl. alates II õppeveerandist)

3) kirjatehnika

Nende hinnete põhjal pannakse välja üks kokkuvõttev veerandi ja aastahinne.

11. Alates 4.kl. hinnatakse eesti keelt ja kirjandust eraldi õppeainetena.

12. Diferentseeritult hinnatakse püsiva kirjaliku kõne puudega põhikooli õpilaste kirjalikke töid, kui õpilane saab regulaarset logopeedilist abi või kellega õpetaja töötab individuaalselt logopeedi nõuannete järgi. Kirjalike tööde diferentseeritud hindamisel arvestatakse düsgraafiale omaseid vigu vealiikide järgi. Ühte liiki vead loetakse üheks veaks.

ÕPILASTE JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE, TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE VÕI KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE

1. Õpilaste järgmisse klassi üleviimine põhikoolis.

1. Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu.

2. 1.-3.kooliastmes viiakse õpilane, keda ei jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu.

3. Õpilane, kes jäetakse täiendavale õppetööle, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30.augustiks

2. Õpilaste täiendavale õppetööle jätmine põhikoolis.

1. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle.

2. 1.-3.kooliastmel jäetakse õpilane täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tuleks tulenevalt veerandihinnetest välja panna aastahinne “puudulik” või “nõrk”.

3. Täiendav õppetöö sooritatakse üldiselt 2 nädala jooksul pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid.

4. Pärast täiendavat õppetööd otsustatakse õpilase järgmisse klassi üleviimine. Kui õpilane ei soorita täiendavat õppetööd 2 nädala jooksul pärast õppeperioodi lõppu, võib talle anda lisaülesandeid ning tema üleviimine järgmisse klassi otsustatakse 30.augustiks.

5. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.

6. 1.-3.kooliastmel võib õpilase õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne “puudulik” või “nõrk”, täiendav õppetöö ei ole andnud tulemusi ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid rakendatavaid tugisüsteeme.

7. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses tuuakse välja kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.

8. Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi.

3. Kokkuvõttev hindamine ja õpilaste üleviimine järgmisse klassi ning täiendavale õppetööle jätmine gümnaasiumiastmes.

1. Gümnaasiumiastmes hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt kursuse- ja kooliastmehindega. Kursusehinne pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel. Kooliastmehinne pannakse välja õppeaine 10.-12. klassi kursusehinnete alusel. Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastmehinde väljapanekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».

2. Gümnaasiumiastmes viiakse õpilane järgmisse klassi, kui tema kõik kursusehinded on hinnatud vähemalt hindega “rahuldav”.

3. Kui õpilasel on õppeperioodi lõpuks kuni 5 “puudulikku” või “nõrka” kursusehinnet, siis määratakse talle täiendav õppetöö. (Kokkuleppel õpetajaga võib kursusehindeid järele vastata ka kogu õppeperioodi vältel.)

4. Kui õpilane ei sooritanud täiendavat õppetööd vähemalt hindele “rahuldav“, 30.augustiks, kustutatakse õpilane kooli õppenõukogu otsusega õpilaste nimekirjast.

5. Rohkem kui 5 “puuduliku” või “nõrga” kursusehindega õpilane kustutatakse õppenõukogu otsusega õppeperioodi lõpuks õpilaste nimekirjast.

6. Gümnaasiumiastme õpilase võib jätta õpilase soovil klassikursust kordama mõjuvate põhjuste korral, kui õppenõukogu peab seda otstarbekaks.

7. Õppeaines, mille riigieksam toimub väljaspool eksamiperioodi, pannakse 12.klassi õpilasele riigieksamiaine kooliastmehinne välja enne riigieksami toimumist. Teistes ainetes pannakse kooliastmehinded välja enne õppeperioodi lõppu.

8. Õppeaines, milles 12.klassi õpilane jäetakse täiendavale tööle, pannakse kooliastmehinne välja pärast täiendava töö lõppu.

KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE

1. 1.–3. kooliastmel hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust, gümnaasiumiastmel ainult käitumist.

2. Põhikooliõpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse igal õppeveerandil ja pannakse välja aastahinne.

3. Gümnaasiumiõpilase käitumist hinnatakse 2x aastas ja pannakse välja käitumise kooliastmehinne.

4. Mitterahuldav käitumishinne õppeaasta lõpul pannakse välja kooli õppenõukogu otsusega.

5. Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega.

6. Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis.

7. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

8. Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».

HINDE VAIDLUSTAMINE

1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid vaidlustada 10 päeva jooksul pärast hinde teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjaliku vastava taotluse koos põhjendusega.

2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.