2. MÄRJAMAA GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDOSA

2.1. Märjamaa Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted

2.1.1. Märjamaa Gümnaasiumi õppekava lähtealus

1. Märjamaa Gümnaasiumi õppekava koostamisel lähtutakse põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast ja koolikollektiivi kokkuleppest kooli õppesuundade ja eripära kohta, arvestades piirkondlikke vajadusi, lastevanemate ja õpilaste soove ning vaimseid ja materiaalseid ressursse.

2. Märjamaa Gümnaasiumi õppekava ülesanne on toetada kõigi õpilaste integreerumist Eesti ühiskonnas, arvestades nende erivajadusi, päritolumaa kultuuritraditsioone ning õpilaste rahvuslikku identiteeti.

3. Märjamaa Gümnaasiumi õppekava õppe- ja kasvatuseesmärkide määratlemisel peetakse silmas järgmist:

1) inimese areng selle terviklikkuses on kooli kõrgeim siht ja väärtus;

2) muutuvas maailmas erinevate maailmakäsitustega kokku puutudes määratleb inimene end, võtab endale vastutuse oma elukäigu kujundamise eest;

3) kõige tähtsam on õppida õppima, sest kiiresti teisenevas maailmas vananevad teadmised kiiresti;

4) soov areneda ja õppida, võime analüüsida omaenese ja teiste kogemusi, koostööoskused, käitumiskultuur ning eetilisus loovad eeldused elus toimetulekuks ning muutuvas maailmas orienteerumiseks;

5) elukestev õpe võimaldab üksikisikul ja ühiskonnal väärikalt toime tulla kiiretest ja vastuolulistest arengutest tulenevate väljakutsetega;

6) üldhariduslik õpe toetab kodanikuühiskonna arengut.

2.1.2. Märjamaa Gümnaasiumi õppe- ja kasvatuseesmärgid

Märjamaa Gümnaasiumi õppe ja kasvatuse üldeesmärk on isiksuse kujunemine, kes:

1) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust;

2) soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd;

3) toetab aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut;

4) austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja -vastutusest;

5) tunneb end oma rahva liikmena, kodanikuna, tunneb end seotuna Euroopa ja kogu inimkonnaga;

6) tunneb ja austab oma rahva kultuuri, omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub neisse eelarvamustevabalt ning lugupidavalt;

7) hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes;

8) usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline;

9) tunneb end vastutavana oma elukäigu eest;

10) juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus;

11) on tundlik esteetiliste väärtuste suhtes, kujundab oma ilumeelt;

12) väärtustab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha;

13) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele;

14) püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima ja oskab õppida;

15) tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;

16) mõistab töö vajalikkust inimeste ja ühiskonna arengus; on valmis otsima endale sobivat tööd.

17) oskab oma tegevust eesmärgistada, vajalikku infot hankida, valida, otsustada, vastutada, olla enesekriitiline

18) peab lugu kodust, perekonnast, kodumaast

19) on avatud enesearendamisele, mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust

2.1.3. Märjamaa Gümnaasiumi õppekava põhimõtted

Märjamaa Gümnaasiumi õppekava koostamisel, piirkondliku koostöö kujundamisel, kooli ja klassi tasandil õpetust kavandades ja tegelikus õppeprotsessis lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1) luuakse tingimused kõigi õpilaste ja iga õpilase arengu toetamiseks ning kaasatakse õpilane ja lapsevanem (eestkostja, hooldaja), õpilase õpiteed puudutavate küsimuste arutamisse ja selle üle otsustamisse;

2) kehtestatakse üldised nõuded kõigile õpilastele, õpetust varieeritakse õpilaste erinevatest võimetest ja haridusvajadustest lähtuvalt;

3) tähtsustatakse õpilase õpihuvi hoidmine ja toetamine;

4) tähtsustatakse tervislikke eluviise ja kehalist aktiivsust osalusega tervist edendavate koolide liikumises

5) õppesisus on esindatud inimkonna, Euroopa, Eesti, sh Eestis elavate rahvusvähemuste kultuur;

6) õppe- ja kasvatusprotsess pakub mitmekesiseid õpikogemusi, õpetus on süsteemne ja terviklik, õpetuslik ja kasvatuslik aspekt on tasakaalustatud;

7) õppimisel-õpetamisel on keskne probleemide tõstatamine ja lahendamine, küsimuste esitamine ja neile vastuste leidmine; teadmisi käsitatakse ajas arenevate ja muutuvatena;

8) õppekava on avatud pidevaks edasiarendamiseks ja korrigeerimiseks vastavalt muutustele ühiskonnas ja teadustes.

2.2. Märjamaa Gümnaasiumi õppesuunad

1. Märjamaa Gümnaasiumi õppesuunad on põhikoolis määratud kooliastmeti õppeainete süvendatud õpetamise kaudu. Süvendatud õpetamine toimub lisatundide kaudu. Märjamaa Gümnaasiumi õppekava tunnijaotusplaanis on toodud lisaks riikliku õppekava kohustuslikele tundidele lisatunnid. Lisatundidega ei kaasne riiklikus õppekavas esitatud õpitulemustele ja õppesisule täiendavaid õpitulemusi ja õppesisu.

2. I kooliastme lisatunnid on eesti keeles, A- võõrkeeles , loodusõpetuses ja matemaatikas.

3. II kooliastme lisatunnid on matemaatikas, B-võõrkeeles, A-võõrkeeles, eesti keeles, ajaloos, muusikaõpetuses, arvutiõpetuses.

4. III kooliastme lisatunnid on eesti keeles , A-võõrkeeles, matemaatikas, bioloogias.

5. Märjamaa Gümnaasiumi õppesuunaks on gümnaasiumis üldsuund. Kohustuslike kursuste arv õppeaineti ja valikkursuste loend on esitatud Märjamaa Gümnaasiumi õppekava tunnijaotusplaanis. Valikkursuste ainekavad on esitatud Märjamaa Gümnaasiumi õppekavas

2.3. Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted Märjamaa Gümnaasiumis

1. Õpetuse integratsioon toetab õpilase üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Õpetuse integratsioon saavutatakse läbivate teemade, temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ja -viiside abil.

2. Õpetuse integratsioon aluseks on Märjamaa Gümnaasiumi õppekavas esitatud kokkulepete järgimine õppekorralduse ja hindamispõhimõtete osas, õppekavas konkretiseeritud pädevuste ja õpetuse eesmärkide elluviimisel, õppesituatsioonide loomisel ja eri ainetele ühiste probleemide käsitlemisel.

3. Läbivad teemad puudutavad õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi, mida ükski õppeaine eraldi ei käsitle.

4. Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega. Õppekavas on toodud läbivate teemade rõhuasetused, põhimõtted ja mõningad meetodid kooliastmeti.

5. Märjamaa Gümnaasiumi õppekava läbivad teemad on:

1) keskkond ja säästev areng;

2) tööalane karjäär ja selle kujundamine;

3) infotehnoloogia ning meediaõpetus;

4) turvalisus.

6. Temaatilised rõhuasetused on kooliastmeti erinevad, arvestades õpilase elukogemusi. Lähtutakse mina/meie suhtest ümbritsevaga: kodu, kodupaiga ja seal elavate inimestega, paikkonnaga, Eesti, Euroopa, maailmaga.

7. Läbivate teemade õpetus realiseerub kogu kooli tegevuse kaudu: ainekavade, projektide, kooli mikrokliima, juhtimise ja majandamise kaudu. Õpetajal on õpimotivatsiooni loov, hoiakuid kujundav ning ea- ja jõukohast õppekeskkonda loov roll. Eelistatud on õppevormide mitmekesisus. Õpetaja isiklik eeskuju hoiakute ja töö- ning suhtlemisoskuste osas omab määravat tähtsust.

 

2.3.1. Keskkond ja säästev areng

1. Keskkonda ja säästvat arengut käsitletakse kolmest aspektist: looduskeskkond, sotsiaalne keskkond, s.h majanduskeskkond ja kultuurikeskkond.

2. Teema õpetamisega seatakse eesmärk kujundada õpilaste keskkonnateadlikkust, kasvatada keskkonnahoidlikku tarbijat.

3. Kujundatakse pädevusi elada pidevalt muutuvas keskkonnas nii, et ka järgmistel põlvkondadel säilib võimalus kasutada ressursse. Läbiva teema käsitlemine on kooliastmeti erinev lähtudes õpilaste east.

2.3.2.1. Õppe-eesmärgid

Läbiva teema ”Keskkond ja säästev areng” õpetamisega taotletakse, et õpilane:

1) omandab teadmisi loodusest kui terviklikust süsteemist ja inimese, kultuuri ning sotsiaalse keskkonna vastastikustest seostest, nende sõltuvusest looduslikest eeldustest ja kohalikest tingimustest

2) teadvustab inimese sõltuvuse loodusvaradest ja –ressurssidest

3) teadvustab keskkonna ja globaalprobleeme, on keskkonnaküsimustega tegelemisel vastutustundlik

4) teadvustab sotsiaalse keskkonna mitmetahulisust

5) mõistab ja hindab keskkonda säästvat eluviisi

6) omandab keskkonda hoidvad väärtushinnangud ja käitumisnormid, osaleb keskkonnaettevõtmistes

2. I kooliastme temaatiline rõhuasetus: ümbritseva maailma ilu, selle maailmahoidmine ja täiustamine iseenda ja teiste hüvanguks. Teema käsitlemise põhimõtted I kooliastmes: säästev suhtumine taimedesse loomadesse, veesse, oma tervisesse, kaaslastesse, tervislik toitumine Meetodid: ekskursioonid, õppekäigud, matkad, vestlused mängud, lugemine jutustamine, muusika kuulamine, töö kooliümbruses ja kooliaias, osalemine koolisisestes projektides, referaatide koostamine ja esitlemine kaaslastele, loodusvaatlused-aastaaegade ilu ja võlu, joonistamine looduses, lõikuspeod jt.

3. II-III kooliastme temaatiline rõhuasetus: looduse maailm on imeilus, aga inimene on osa sellest. Hoiame seda üheskoos ja õpime tunda seda suurt maailma, ilma selleta poleks poeesiat, kunsti , ka inimest.

4. Teema käsitlemise põhimõtted II-III kooliastmes: oma kooli ja koduümbruse hoidmine, silmaringi laiendamine taime –ja loomariigist, vaatamisväärsustest; mõistmise süvendamine, mida toob loodusvarade liigne kulutamine, looduse ja inimtegevuse vastastikune seose mõistmine; Eesti looduse sotsiaalkeskkonna probleeme tundmaõppimine; säästliku eluviisi põhimõtete otstarbekuse selgekstegemine, oma tervise hoidmine ,tervisespordi vajalikkuse ja tervisliku toitumise vajalikkuse mõistmine, rämpstoidust hoidumise vajalikkuse mõistmine, inimsuhete olulisus. Meetodid: ekskursioonid, õppekäigud, matkad, vestlused, mängud, lugemine, jutustamine, muusika kuulamine, töö kooliümbruses ja kooliaias, osalemine koolisisestes ja üle-eestilistes ning rahvusvahelistes projektides, referaatide koostamine, uurimustööde koostamine , rollimängud, tervise ja puhkelaagrites osalemine, osalemine tervist edendavate koolide liikumises , tunnid kooliõues.

5. Teema käsitlemise põhimõtted gümnaasiumis õpitakse tundma looduskeskkonnas valitsevaid seadusi, õpitakse mõistma ja seostama poliitilisi ja majanduslikke protsesse ning nende rolli looduskeskkonna mõjutajana, globaalprobleemide olemuse tundmine ja oskus olla säästev ja vastutustundlik inimene, tähtsal kohal on oskus teiste rahvaste kultuuri väärtustada. Meetodid: osalemine projektides, õppeekskursioonid, vestlus, loeng, rollimängud, referaatide koostamine, väitlus jne.

2.3.1.2. Kujundatavad pädevused kooliastmeti

1. 3. klassi lõpetaja:

1) tunneb huvi looduse vastu;

2) suhtub loodusesse ja kaasinimestesse austusega;

3) oskab näha inimtegevuse mõju loodusele, teadvustab end tarbijana;

4) hoiab oma kodukoha loodust ja ehitisi;

5) tunneb oma koduümbruse keskkonnaprobleeme, püüab toimida keskkonda hoidvalt ning vältida enda ja teiste tervise kahjustamist.

2. 6. klassi lõpetaja:

1) omab teadmisi loodusest kui osasüsteemide tervikust;

2) teab loodusvarade ja energia säästva kasutamise vajadusest;

3) tunneb kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme, teab keskkonnast tingitud tervisehäireid ja nende ennetamise võimalusi;

4) oskab hinnata enda ja teiste keskkonda mõjutavat tegevust ja käitumist, näeb inimestevaheliste suhete osa sotsiaalse keskkonna kujundamises;

5) oskab hinnata oma vee- ja elektritarbimist, korrigeerib oma käitumis- ja tarbimisharjumusi keskkonnahoidlikel eesmärkidel;

6) esitab ja põhjendab oma keskkonda puudutavaid seisukohti;

7) on motiveeritud osalema kooli keskkonnaettevõtmistes;

8) suhtub austusega teistesse kultuurikeskkondadesse;

9) väärtustab säästvat tarbimisviisi.

3. Põhikooli lõpetaja:

1) väärtustab looduslikku mitmekesisust;

2) oskab hinnata keskkonna esteetilist väärtust;

3) tunneb loodus- ja keskkonnakaitse aluseid;

4) mõistab inimese ja keskkonna vahelisi seoseid,

5) mõistab, et looduskeskkond on inimühiskonna arengu alus;

6) oskab hinnata inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates looduslikes tingimustes, eelistab keskkonnasõbralikke tooteid ja materjale;

7) omab teadmisi kohalikest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest;

8) oskab kujundada arvamust keskkonnatemaatika kohta, seda põhjendada, keskkonnaprobleemide üle arutleda ja väidelda;

9) kasutab keskkonda puudutavat teavet kriitiliselt ja loovalt;

10) tunneb oma kodanikuõigusi ja -kohustusi ning piiranguid keskkonnaküsimustega tegelemisel;

11) toimib keskkonda, sh sotsiaalset keskkonda säästvalt, oskab vältida ja vähendada keskkonda kahjustavat tegevust.

4. Gümnaasiumi lõpetaja:

1) väärtustab mitmekesist looduslikku, sotsiaalset ja kultuurikeskkonda;

2) mõistab säästva, jätkusuutliku arengu ideed;

3) mõistab looduslike ja ühiskondlike protsesside vahelisi seoseid;

4) omab teadmisi lokaalsetest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonna- ja sotsiaalprobleemidest, nende tekke sotsiaalmajanduslikest ja kultuurilistest põhjustest;

5) omab teadmisi kohalike, rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide koostööst keskkonna- ja sotsiaalprobleemide ennetamisel ja lahendamisel;

6) omab teadmisi keskkonna alastest rahvusvahelistest konventsioonidest;

7) tegutseb seadusi ja keskkonnapoliitikat arvestavalt;

8) oskab ajalist perspektiivi arvestades hinnata inimtegevuse mõju elukeskkonna seisundile; mõistab oma vastutust ressursside säästva kasutajana;

9) suhtub vastutustundlikult oma elukeskkonda, oskab kujundada ja vajadusel taastada tervislikku elukeskkonda;

10) oskab vajadusel tegelda keskkonnaprobleemidega kodanikualgatuse korras;

11) mõtleb keskkonnaprobleemide lahendamisel kriitiliselt ja loovalt, mõistab, et keskkonnaprobleemidesse suhtutakse erinevalt, püüab leida konsensust erinevate seisukohtade vahel;

12) mõistab ettevõtluse rolli globaalmajanduses ja ettevõtete vastutust keskkonna- ja sotsiaalsete probleemide lahendamise eest.

 

2.3.2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine

Kutsesuunitlustöö eesmärgiks koolis on aidata õpilastel omandada teadmisi iseendast, töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest ning kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, mis soodustavad kaasaegsesse töömaailma sisenemist, karjääriotsuste tegemist ning eneseteostust. Karjääri planeerimist vaadeldakse elukestva muutuste, õppimise ja otsustamise protsessina.

Karjääri arendamise põhirõhk on nihkunud toimetulekuoskuse arendamisele. Õpetaja roll on karjääri planeerimise ja kujunemise juhendamine. Põhitähelepanu pöörab kool kolmele suurele valdkonnale:

Läbiva teema “Tööalane karjäär ja selle kujundamine” õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) tutvub erinevate ametite/elukutsetega, saab teavet muutustest töömaailmas ning nendest lähtuvatest tulevikuprognoosidest;

2) teadvustab oma huvid, võimed, oskused, mis võimaldab adekvaatse enesehinnangu kujunemist ning konkreetsete karjääriplaanide tegemist;

3) arendab oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, meeskonna- ja infotööoskusi jm, et kujundada valmisolek töömaailma sisenemiseks, elukestvaks õppimiseks ning karjääriotsuste tegemiseks;

1) Teadmised iseenda kohta- kes ma olen?( kogemuste, huvide, võimete, väärtushinnangute, soovide, isiksuse omaduste analüüs ja areng)

2) Teadmised töömaailma kohta-kuhu ma lähen?(tööturg, ametid, hariduse jätkamise võimalused, tulevikuprognoosid jne)

3) Konkreetsete hoiakute ja toimetulekuoskuste arendamine-kuidas ma sinna saan?(TOV arendamine info hankimine, plaanide tegemine, toetuse ja abi kasutamine jne)

Karjääri kujundamise töö on koolis eakohane, arvestades õpilaste individuaalsete vajaduste ja valmisolekuga.

2.3.2.1. Õppe-eesmärgid

1. Läbiva teema tööalane karjäär ja selle kujundamine õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) tutvub erinevate ametite/elukutsetega, saab teavet muutustest töömaailmas ning nendest lähtuvatest tulevikuprognoosidest;

2) teadvustab oma huvid, võimed, oskused, mis võimaldab adekvaatse enesehinnangu kujunemist ning konkreetsete karjääriplaanide tegemist;

3) arendab oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, meeskonna- ja infotööoskusi jm, et kujundada valmisolek töömaailma sisenemiseks, elukestvaks õppimiseks ning karjääriotsuste tegemiseks;

2. I kooliastme rõhuasetus: lähedased teevad huvitavat tööd, tööga teenitakse raha; töö ja tasu; koduümbruse ettevõtted ja nende osa kodukohas. Põhimõtted: tutvumine isa-ema ja naabrite tööga, viisaka käitumisoskuse ja koostööoskuste arendamine, tähelepanu eetilistele hoiakutele ( kohusetunne, ausus, erinevustega arvestamine, iseseisva töö oskus jne) Meetodid: vestlus, lugemine, rollimängud, õppekäigud ja õppeekskursioonid vanemate töökohta, asutustesse, jutustamine, joonistamine, kuulamine, töö kooliaias, lõikuspeod, iseseisev töö, rühmatöö, kaaslaste abistamine jne.

3. II kooliastme rõhuasetus: huvid ja võimed, konkreetse töö tegemiseks vajalikud eeldused Põhimõtted: eelmisel kooliastmel omandatu süvendamine, rohkem tähelepanu huvidele , eriteadmistele, tähelepanu pööramine positiivsetele omadustele. Meetodid: lugemine, interneti kasutamine, rühmatöö, paaristöö, kuulamine, joonistamine, vestlus, arutelu, mõistekaart, rollimäng, vaatlus, viktoriin, referaat, õppekäik, õppeekskursioon jne

4. III kooliastme rõhuasetus: edu saavutamine ja eneseteadvuse erinevad vormid, elukutsete mitmekesisus, tööturu arenguperspektiivid. Põhimõtted: elukutsete ja oskuste ning hariduse vaheliste seoste selgitamine; abi kasutamise võimalused (sotsiaalne suhtevõrgustik, perekond, nõustajad, õpetajad, tuttavad jne) Meetodid: õppeekskursioonid, vestlused, arutelud, analüüs, kutsenõustamine psühholoogi poolt, osalemine karjääripäeval, referaadid, osalemine “Teeviidal”, info hankimine interneti abil jne.

5. Rõhuasetused gümnaasiumis: realistlikuma mina-kontseptsiooni kujunemine, analüüsitakse psühholoogiliste ja keskkonnast tulenevate takistuste ületamise võimalikkust ja viise; hariduse tähtsus ning karjääri planeerimise vajalikkus, selgusele jõudmine oma võimets. Põhimõtted: eneseanalüüsioskuste arendamine, tutvumine elukutsete ja õppimisvõimalustega, elukestva õppimise tähtsuse rõhutamine, tööturg ,tähelepanu elurollide paljususele ja nendevahelistele seostele, oskus leida edasiõppimisvõimaluste alternatiiv. Meetodid: vestlused, arutelud, kutsenõustamine psühholoogi poolt, õppepraktika kooli juures, suvel töötamine, osalemine “Karjääripäeval” ja “Teeviidal”, töötajate intervjueerimine, töövarjupäeval osalemine, CV kirjutamine, enese esitlemine, osalemine projektides jne.

2.3.2.2. Kujundatavad pädevused kooliastmeti

1. 3. klassi lõpetaja:

1) mõistab töö tähtsust;

2) mõistab töö ja elukutse seoseid;

3) teab isa ja ema (hooldajate, pereliikmete) ameteid;

4) teab kodukohas esinevaid ameteid ning mõistab nende tähtsust;

5) oskab kasutada raha lihtsamates tehingutes ning teab raha ja töötasu seoseid;

6) suudab järgida koostegutsemise reegleid;

7) osaleb oma klassi kutsesuunitlusalastes ettevõtmistes

2. 6. klassi lõpetaja:

1) õpib tundma erinevaid elukutseid;

2) mõistab erinevate elukutsete vajalikkust ühiskonnale

3) mõistab teadmiste ja hariduse seost elukutsetega;

4) tegeleb oma huvide ja võimete uurimisega;

5) mõistab suhtlemis- ja koostööoskuste vajalikkust;

6) Põhikooli lõpetaja:

7) on kujundamas realistlikku pilti iseendast (huvid, võimed, isiksuseomadused, väärtushinnangud, oskused);

8) oskab hinnata oma eeldusi, soove ja võimalusi karjäärivalikute tegemisel;

9) tunneb huvi haridustee jätkamise võimaluste vastu, oskab selle kohta infot koguda, süstematiseerida ja analüüsida;

10) omab teadmisi kohaliku tööturu kohta;

11) mõistab hariduse, elukutsete ja ametite vahelisi seoseid;

12) mõistab ameti ja eluviisi vahelisi seoseid;

13) mõistab töömaailma muutumise ja eluaegse õppimise kontseptsiooni;

14) oskab karjääriotsuste tegemisel näha alternatiive.

3. Gümnaasiumi lõpetaja:

1) mõistab muutuva töömaailma kontseptsiooni;

2) jälgib kohaliku ja rahvusvahelise tööturu tendentse;

3) mõistab tööturul toimuva seotust sotsiaalsete, poliitiliste ja majandusprotsessidega;

4) tunneb huvi erinevate elukutse jaoks vajalike omaduste ja oskuste ning nende kujundamise viiside vastu;

5) oskab leida huvipakkuvat infot elukutsete, ametite ja haridusvõimaluste kohta;

6) oskab teha esialgseid pikema- ja lühemaajalisi karjääriplaane, analüüsides oma isiksuse omadusi ning oskusi, väärtushinnanguid ja edukriteeriume;

7) oskab tööd otsida ja tööjõuturul konkureerida, on huvitunud nende oskuste edasiarendamisest (CV koostamine, info leidmine vabade töökohtade kohta, käitumine tööintervjuul jne);

8) omab esmaseid teadmisi tööseadusandlusest (tööleping, töötaja õigused ja kohustused, töölepingu lõpetamine jne);

9) oskab vajadusel abi saamiseks spetsialisti poole pöörduda (kutsenõustaja, psühholoog, arst jne);

10) mõistab oma osa ja vastutust karjääriotsuste tegemisel.

2.3.3. Infotehnoloogia ja meediaõpetus

Infotehnoloogia kasutamise oskus on üks põhilisi töö tõhustamise vahendeid, sellest on saanud kaasaegse infoühiskonna oluline kirjaoskus, mille riigi arengu ja kodanike sotsiaalse mobiilsuse tagamiseks peavad omandama kõik õpilased. Kool õpetab informaatikat ka eraldi õppeainena (VI, X, XII), kuid see ei asenda infotehnoloogiat ainekavu läbiva teemana.

2.3.3.1. Infotehnoloogia

2.3.3.1.1. Infotehnoloogia läbiva teemana

Infotehnoloogiapädevuste kujundamine üldhariduskoolis ei ole seotud ühegi konkreetse riist- ja tarkvaraplatvormi, valmistajafirma ega tarkvarapaketiga.

2.3.3.1.2. Õppe-eesmärgid

Läbiva teema “Infotehnoloogia “õpetamisega taotletakse, et õpilane:

1) mõistab infotehnoloogia kasutamisega seostuvaid majanduspoliitilisi, sotsiaalseid ja eetilisi aspekte;

2) omandab infotehnoloogiavahendite iseseisva kasutamise oskused.

2.3.3.1.3. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetaja pädevused

Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetaja:

1) oskab vilunult ja efektiivselt käsitseda arvuti sisendseadmeid (hiir, klaviatuur), väljundseadmeid (printer, monitor) ja püsimäluseadmeid (diskett, CD-ROM, kõvaketas);

2) tunneb ja oskab kasutada operatsioonisüsteemi graafilist kasutajaliidest;

3) oskab kasutada kohtvõrku ja hallata oma dokumendifaile;

4) oskab infotehnoloogiast rääkides kasutada korrektset emakeelset terminoloogiat, kirjeldada lihtsamaid tark- ja riistvaraga seotud probleeme;

5) käitub infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt, on teadlik infotehnoloogia väärkasutuse tagajärgedest;

6) käsitseb riist- ja tarkvara vastutustundlikult ja säästvalt;

7) oskab kirjeldada infotehnoloogia rolli ühiskonnas ja selle tähtsust kutsevaliku seisukohalt;

8) kavandab, loob ja esitab infotehnoloogia abil nii iseseisvalt kui ka koostöös kaasõpilastega esteetiliselt vormistatud sisukaid tekste, multimeedia esitlusi, kuulutusi jms;

9) kasutab infotehnoloogiat efektiivselt informatsiooni hankimiseks ja õppimisega seotud eesmärkidel suhtlemiseks, valib antud ülesande/probleemi lahendamiseks sobiva vahendi;

10) mõistab Internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust (õigsuse, sobivuse, ammendavuse ja objektiivsuse aspektidest);

11) oskab infotehnoloogia abil teha lihtsamat statistilist analüüsi (sagedused, keskmised, diagrammid).

2.3.3.2. Meediaõpetus

Meediaõpetusega antakse tervikpilt meediaga seotud põhitõdedest, kujundatakse pädevused meedias orienteerumiseks.

Kasvatatakse kriitilist meediatarbijat, kes ei lase ennast manipuleerida ning kel on vajadus ja harjumus endale meediast vajalikku teavet hankida. Meediaõpetust läbiva teemana õpitakse III kooliastmes ja gümnaasiumis.

2.3.3.2.1. Õppe-eesmärgid

Läbiva teema “Meediaõpetus” õpetamisega taotletakse, et õpilane:

1) õpib nägema seoseid meedia osade vahel, meedia funktsioneerimise põhjusi ja tagajärgi;

2) eristab avalikku ja privaatset elusfääri, omandab teadmised nende toimimise printsiipidest;

3) õpib meedias orienteeruma, meediat lugema, vaatama ja kuulama; näeb inimeste asendit ja rolle tänapäeva meediasüsteemis;

4) omandab oskuse meedia manipuleerimist läbi näha;

5) kujundab vajaduse ja harjumuse suhelda erinevate meedialiikidega: trükimeediaga, elektroonilise meediaga, suulise meediaga;

6) omandab teadmised erinevate meediatekstide funktsioonidest ja ehitusest ning oskused ise olulisemaid meediatekste koostada.

 

2.3.3.2.2. Põhikooli lõpetaja pädevused

Põhikooli lõpetaja:

1) oskab eristada meediaväljaandeid: kohalikku ja üleriigilist ajakirjandust, üldväljaandeid ja eriväljaandeid, teabe- ja meelelahutusajakirjandust ning oskab sellele vastavalt erinevaid meediaväljaandeid kasutada;

2) oskab tajuda ja lahus hoida tegelikku ja kujutlusmaailma, avalikku ja privaatset elusfääri;

3) oskab lugeda, kuulata ja vaadata kõige olulisemaid meedia˛ zanreid ja leida nende põhisõnumit: uudist, arvamuslugusid, meelelahutust, praktilist infot;

4) oskab vaadata ja mõista fotosid ja illustratsioone ajakirjanduses;

5) oskab selekteerivalt ajalehte lugeda;

6) oskab kasutada meediat praktilise teabe allikana: eristada reklaami toimetuse materjalist ja leida reklaamist talle vajalikku teavet; oskab kasutada elektroonilist meediat: mõistab, et Internet on avalik sfäär, oskab leida internetist vajalikku teavet, kasutada portaale ja ajalehtede Interneti-väljaandeid;

7) tunneb meedia põhilisi eetikareegleid ja oskab ära tunda nende rikkumist.

2.3.3.2.3. Gümnaasiumi lõpetaja pädevused

Gümnaasiumi lõpetaja:

1) oskab eristada erinevale auditooriumile määratud tekste ja väljaandeid ning nende funktsioone: kohalik/üleriigiline meedia; üldväljaanded ja spetsialiseeritud väljaanded, teave ja meelelahutus;

2) saab aru, kes on meedia taga: kes on omanikud, allikad, meediapersoonid jne, oskab seostada meediast saadavat teavet nende persoonidega;

3) oskab eristada ja lahus hoida faktilist ja kujutlusmaailma, avalikku ja privaatset elusfääri, uudist ja arvamust, teavet ja meelelahutust;

4) teab, millised on kesksete meediaväljaannete, zanrite, saadete jne põhieesmärgid ja ülesehitusreeglid, oskab neid lugeda, kuulata, vaadata ja analüüsida;

5) oskab vaadata ja analüüsida fotosid, illustratsioone, teabegraafikat;

6) oskab kasutada elektroonilist meediat: kommenteerida Internetis olevat teavet ja seda ise internetti üles seada;

7) saab aru, milliste vahenditega lehte kujundatakse ja küljendatakse;

8) oskab koostada keskseid meedia˛ žanre, uudist, kommentaari, portreed, arvustust, reportaaži, olemuslugu, probleemartiklit;

9) oskab suhelda ajakirjanikuga: teab oma õigusi ja kohustusi meedia suhtes;

10) tunneb meedia põhilisi demagoogia- ja manipuleerimisvõtteid, oskab neid tegelikus tekstis ära tunda.

2.3.4. Turvalisus

Turvalisuse teema on suunatud ohu ennetamisele ning hädaolukordades õige käitumise kujundamisele. Ohuna käsitatakse nii looduskeskkonnast kui ka inimeste, sh inimese enda väärast käitumisest tulenevaid ohtusid. Kujundatavad pädevused puudutavad õnnetuste ennetamist, uimastipreventsiooni ja liiklust ning käitumist nende valdkondade probleemidega kokkupuutel.

2.3.4.1. Õppe-eesmärgid

Läbival teemal “Turvalisus” on kolm alateemat: ohuõpetus, uimastipreventsioon ja liiklusõpetus.

Läbiva teema “Turvalisus” käsitlemisega taotletakse, et õpilane:

1) õpib ennetama ja vältima ohuolukorda sattumist;

2) õpib käituma ja tegutsema võimalikus ohuolukorras;

3) õpib tundma ohuallikate olemust ja võimalikku tekkemehhanismi;

4) õpib kasutama enesekaitsevahendeid;

5) teadvustab seaduste vajalikkust turvalisuse korraldamisel ning seaduste täitmise tähtsust; teab, et seaduste rikkumisele järgneb vastutusele võtmine;

6) kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes;

7) omandab teadmised ning oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks;

8) teab oma õigusi ja kohustusi liiklusolukordades nii jalakäijana kui ka liiklusvahendi juhina, kujundab hoiaku turvaliselt liigelda.

I kooliastme rõhuasetus: miks õnnetused juhtuvad ja kuidas ennast kaitsta. Põhirõhk on õnnetuste ennetamisel. Esmane, mida õpilased peavad oskama on abi kutsumine.

Põhimõtted: tuli ja tulekahju, käitumine tulekahju korral, helistamine hädaabinumbril, looduslikud ohud, ohtlikud ained igapäevaelus, elektromagnetiliste lainete ohtlikkus, lahingumoona leidmisest teatamine.

Meetodid: vestlused, lugemine kuulamine, õppekäigud päästeametisse ja päästeameti üritused koolis(varustuse tutvustamine jne), õppekäigud veepuhastusjaama jne.

II kooliastme rõhuasetus: ohutegurite põhjalikum tundmaõppimine, päästevahendite ja nende kasutamise põhimõtted, tahtlik ja mittetahtlik rikkumine.

Põhimõtted: Tulekahju, selle olemusja tagajärjed inimesele, varale, keskkonnale. Ohud vees ja veekogudel. Pommiähvarduse mõiste ja olemus.

Meetodid: vestlus, selgitus, õppekäigud, projektid, evakueerumine koolimajast, kohtumine noorsoopolitseiga jne.

III kooliastme rõhuasetus: eelnevate teadmiste laiendamine ja süvendamine.

Põhimõtted: erinevad tulekustutusained, elektriseadmete tuleohutus, ohtlike ainete toime tervisele.

Meetodid: vestlus, selgitus, õppekäigud, projektid, evakueerumine koolimajast jne.

Rõhuasetus gümnaasiumis: sündmused ja sündmuste ahelad, mis võivad ohustada riigi julgeolekut, inimese elu ja tervist. Majanduslikku kahju toovad ja keskkonda kahjustavad sündmused.

Liikluskasvatus

Rõhuasetused: liikluskasvatuse temaatika muutub sõltuvalt lapse east. Liikluskasvatuse eesmärgiks on , et õpilane omandab liiklusoskusi ja harjumusi: tulla toime jalakäijana, kaassõitjana, jalgratturina, mopeedijuhina.

Meetodid: vestlused, rühmatööd, arutelud, liiklussituatsioonide lahendamine, vaatlemine, õppekäigud, kohtumised politseiga, koolitee marsruudi läbiarutamine ja ohtlikemate kohtade meeldejätmine, jalgratturieksamiks valmistumine ja eksami sooritamine, projektides osalemine jne.

2.3.4.2. Kujundatavad pädevused kooliastmeti

3. klassi lõpetaja:

1) teab hädaabi numbrit, oskab ohust teatada;

2) teab, kuidas koolis teavitatakse ohust, kooli väljapääsude asukohti, oskab hoonest evakueeruda;

3) teab tuleohutusmärkide tähendust ja tuletõrje päästevahendite asukohti;

4) teab tulekahjude tekke sagedasemaid põhjusi, tulekahjude võimalikke tagajärgi ja ennetamise võimalusi;

5) teab looduslikke ohte;

6) oskab käituda veekogudel ja basseinis;

7) oskab käsitseda majapidamis- ja olmeelektroonikat ning -seadmeid;

8) teab mürgistest ainetest ja kiirgusohtudest, oskab seda vältida;

9) oskab ennast kaitsta päikesepõletuse eest;

10) oskab käituda tundmatute asjadega;

11) teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab õigesti käituda lõhkekeha leiu korral;

12) teab, et pommiähvarduse tegemine on kuritegu;

13) mõistab, et igaüks vastutab ise oma käitumise eest;

14) teab, et ravimeid kasutatakse vastavalt ettekirjutusele;

15) teab, et on olemas tervist ohustavaid aineid, oskab neist keelduda;

16) tunneb käitumisreegleid tänaval, saab aru liiklusreeglite vajalikkusest;

17) oskab valida tee ületamiseks kõige ohutumat kohta; peatuda, kuulata, vaadata ning ohutuses veendununa sõidutee ületada;

18) oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust;

19) tunneb sõidukite ja jalakäijate liiklemise iseärasusi märjal, libedal, lumisel teel;

20) teab ohtusid oma kooliteel, oskab neid kirjeldada, põhjendada ning selgitada ohtude vältimist kooliteel;

21) oskab käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning sõiduteed ületada;

22) teab jalgrattaga sõitmise nõudeid, oskab valida jalgrattaga, rulaga, rulluiskudega sõitmiseks turvalist kohta;

23) teab turvavahendite kasutamise vajalikkust ning oskab neid kasutada.

6. klassi lõpetaja:

1) oskab aidata ohtu sattunud inimesi, nii et oleks tagatud iseenda ohutus;

2) oskab tulekahju korral käituda ning kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid;

3) teab, kuidas tulekahju tekib ja areneb, teab tulekahju kustutamise põhireegleid;

4) teab kütteseadmete tuleohutusnõudeid, oskab teha tuld küttekoldes ja looduses (metsas, põllul, aias jne);

5) teab ujumisel ja veesõidukite kasutamisel vajalikke ohutusnõudeid, oskab kasutada päästevahendeid;

6) tunneb enam levinud ohtlike ainete ja kiirguse toimet tervisele;

7) teeb vahet looduslike ja tehiskiirgusallikate vahel, tunneb rahvusvahelist kiirgusohumärki;

8) teab olmekemikaalide mõju inimorganismile;

9) teab pommiähvardusega kaasneda võivat reaalset ohtu, oskab käituda pommiähvarduse korral koolis või mõnes muus ühiskondlikus asutuses;

10) teab pommiähvarduse tegemisega kaasnevast vastutusest;

11) teab pürotehniliste vahendite kasutamisega kaasnevast võimalikust ohust;

12) teab, et suitsetamine, alkoholi jt uimastite tarbimine on tervisele kahjulik ja ebaseaduslik;

13) teab, et uimastite tarvitamise ja müügiga seotud seadused on loodud inimese tervise ja turvalisuse kaitseks, suhtub uimastitega seotud tegevustesse kui seadusega keelatuisse;

14) teab, et sõltuvuse kujunemine on protsess, mis mõjutab üksikindiviidi ja nende peresid;

15) teeb kaalutletud otsuseid ja käitub kehtestavalt uimastitega seotud situatsioonides, suhtub välistesse mõjudesse kriitiliselt;

16) oskab hinnata sõiduki liikumiskiirust ja määrata vahemaid;

17) teab liiklusmärkide tähendusi;

18) teab reguleerimata ristmiku ületamise reegleid nii jalakäijana kui ka juhina (jalgratturina, mopeedijuhina);

19) teab, et pidurdus- ja peatumisteekonna pikkus sõltub sõiduki kiirusest, tee- ja ilmastikuoludest (vihm, lumi, jää);

20) teab liiklustraumade põhjusi, oskab kasutada turvavahendeid.

Põhikooli lõpetaja:

1) oskab hinnata leegist, kuumusest ja suitsust tekkivat ohtlikku olukorda;

2) teab, kuidas ja millega erinevaid põlenguid kustutatakse; oskab väikseid tulekoldeid kustutada;

3) teab tuleohutuse tagamiseks rakendatavaid meetmeid;

4) teab esmaabi põletuse ja mürgituse korral;

5) oskab ohtlike ainetega kokkupuutumisel end kaitsta nende tervist kahjustava toime eest;

6) teab, kuidas käituda suurõnnetuse korral;

7) teab ioniseeriva kiirguse mõju elusorganismidele, selle kasutusalasid; tunneb ioniseeriva kiirguse eest kaitsmise meetodeid;

8) teab tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegureid ning terviseriske, stressiga toimetuleku võimalusi;

9) teab uimastite kuritarvitamise tagajärgi;

10) käitub uimastitega seotud situatsioonides vastutustundlikult; oskab ära tunda uimastist põhjustatud käitumist, kaaslast toetada uimastiprobleemide ilmnemisel;

11) teab jalakäija ja sõitja kohustusi, käitub neile vastavalt;

12) teab, millised on juhi kohustused ning õigused;

13) teab nõudeid jalgratturile ja mopeedijuhile;

14) oskab tegutseda õnnetuse korral.

Gümnaasiumi lõpetaja:

1) laiendab ja süvendab põhikoolis omandatud teadmisi, õpib hindama ohuteguri suurust, teadvustab õnnetuse ahelreaktsiooni võimalikkuse;

2) teadvustab, et ohutusnõuete täitmine vähendab hädaolukorra tekke tõenäosust ja suurendab turvalisust;

3) väärtustab inimese tervist ja elukeskkonda, õpib õigesti hindama võimalikke ohtusid, oskab hädaolukorda sattudes rakendada oma teoreetilisi teadmisi;

4) oskab kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid;

5) teab tulekahju arengut ja tagajärgi (tulekahju, põlemisproduktid, plahvatus), kustutamise ohutusreegleid;

6) oskab tulekahju korral tegutseda, teisi aidata ja juhendada, anda esmaabi tulekahjus kannatanule;

7) teab, kuidas ohtlike ainete kasutamine tööstuses mõjutab keskkonda (happevihmad jms);

8) teab ohtlike ainete tähistuse põhimõtteid;

9) teab suurõnnetuste korral rakendatavaid meetmeid;

10) teab kiirguse kasutusalasid meditsiinis, tööstuses jm, erinevust looduslikest ja tehisallikatest saadavate kiirgusdooside vahel, inimorganismi kiirguskahjustusi;

11) teab tuumaõnnetuste korral rakendatavaid kaitsemeetmeid;

12) teab sõltuvuskäitumise olemust, uimastisõltuvuse ravi võimalusi;

13) teab, et uimastite kasutamine muudab isiksust ning on riskifaktor peresuhetes, sh ohustab tulevase lapse tervist;

14) tunneb uimastitega seotud.

2.4. Traditsioonilise aineõppe rakendamine Märjamaa Gümnaasiumis

1. Õppe- ja kasvatustegevus on Märjamaa Gümnaasiumis korraldatud kahel viisil: 2.-9. klassini on traditsiooniline korraldus (kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel); I klassis on õppetöö korralduse aluseks üldõpetus. Gümnaasiumis on kursusõpe ( kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel )

Õppe- ja kasvatustegevuse korra 1.-9. klassini ja gümnaasiumis kinnitab kooli direktor.

2. Ainetundide jaotus klassiti põhikoolis ja kursuste jaotus gümnaasiumis määratakse Märjamaa Gümnaasiumi õppekava tunnijaotusplaanis, mille kinnitab kooli direktor. Tunnijaotusplaani on lisatud ka koolikohustuslike kursuste ja valikkursuste loend.