DOKUMENDID

Kooli dokumendid

Õpilaste ja lapsevanematega arenguvestluste läbiviimise tingimused ja kord

Kooskõlastatud õppenõukogus 21.05.2005
Kinnitatud Märjamaa Gümnaasiumi direktori 05.09. 2005. a. käskkirjaga nr 4

ÜLDSÄTTED

1. Arenguvestluse olemus
Õpilase arengu toetamiseks, viiakse vähemalt üks kord õppeaasta jooksul õpilasega koolis läbi arenguvestlus.
Arenguvestlus aitab kaasa usalduslikuma õhkkonna loomiseks kooli, kodu ja erinevate spetsialistide vahel.
Arenguvestlus on arvamuste vahetus, mis viib üksteise parema mõistmise, suurema aktiivsuse ning entusiasmi tõusuni.
Arenguvestlus on regulaarne, hästi ettevalmistatud vestlus, kus arutatakse õpilase tulevikuplaane, õppekavas kirjeldatud pädevuste omandamise võimalusi ning lepitakse kokku tulevase perioodi tegevuse suhtes.
Arenguvestluse käigus arutatakse, kuivõrd saab õpetaja õpilase püstitatud eesmärkide saavutamisel kaasa aidata.
Arenguvestluse ajaks on nii õpilane kui õpetaja läbi mõelnud, mida soovitakse arutada seoses õpilase isikliku arenguga.

2. Arenguvestluse läbiviimine
Õpilasega läbiviidavast arenguvestlusest võtab osa lapsevanem (eestkostja, hooldaja) ja õpilase klassijuhataja, kaasatakse ka teisi õpetajaid ja koolitöötajaid ning vajadusel õpilase elukohajärgse vallavalitsuse sotsiaalabi ja -teenuseid korraldava struktuuriüksuse esindajaid või ametiisikuid.
Arenguvestluse läbiviimiseks koostab õpilase klassijuhataja õpilase eneseanalüüsi lehe ( küsimustik, mille tulemused on konfidentsiaalsed) ja arenguvestluse aruande ( hinnang seni saavutatule ja kokkulepped järgnevaks arenguperioodiks ).

PROTSEDUURILISED ASPEKTID

3. Arenguvestluse läbiviimise aeg
Arenguvestlused õpilastega viiakse läbi õppeaasta I poolaastal ning neis osalevad lapsevanemad. Kui arenguvestlust ei ole põhjendatult võimalik mõne õpilase või lapsevanemaga läbi viia nimetatud ajavahemikul, siis toimub see vastavalt võimalustele. Arenguperioodiks on reeglina üks aasta. Vajadusel võib arenguperiood olla lühem või pikem.

4. Arenguvestluste läbiviimine õpilaste liikumisel ja õpetaja vahetumisel
Kui õpilane saabub õppeaasta keskel teisest koolist, siis toimub mittekorraline arenguvestlus õpilasega kuue kuu möödudes. Klassijuhataja vahetumisega kehtivad kõik õpilasega tehtud kokkulepped kuni järgmise arenguvestluseni. Uus klassijuhataja on kohustatud aktsepteerima kõiki õpilase arenguga seotud kokkuleppeid. Õpilase lahkumisel koolist kehtivad edasi kõik arenguvestlust puudutavad konfidentsiaalsuse nõuded.

5. Arenguvestluste ettevalmistamine
Nii klassijuhataja kui õpilane peavad mõlemad arenguvestluseks ette valmistuma.
Klassijuhataja peab koostama õpilasele täitmiseks eneseanalüüsi lehe.
Õpilasele tuleb anda eneseanalüüsi leht vähemalt kaks nädalat enne arenguvestlust. Nädala pärast toob õpilane täidetud eneseanalüüsi lehe klassijuhatajale. Arenguvestluse ajaks peab klassijuhataja olema õpilase eneseanalüüsiga tutvunud. Klassijuhataja koostab enne arenguvestlust vestluse läbiviimise orienteeruva kava. Klassijuhataja püüab kavandamise kaudu ennetada vestluse käigus tekkivaid probleeme ja loob alternatiivid nende käsitlemiseks. Kui aga tegelik vestlus dikteerib kavandatust erinevat kulgu, siis õpetaja peab olema ka selleks valmis.
Arenguvestlus tuleb läbi viia privaatses kohas ilma segavate asjaoludeta. Ruum tuleks muuta mugavaks ja kõrvaldada tuleb võimalikud segajad. Leida tuleks ruum, kus ei heliseks telefonid, ei oleks kolmandaid isikuid, pidevalt ei käida ruumis jms.
Kui õpilase ja lapsevanema jaoks on tegemist esimese arenguvestlusega, siis klassijuhataja selgitab eelnevalt kasutatavaid vorme ning arenguvestluse läbiviimise protseduuri. Arenguvestlus dokumenteeritakse.

6. Pärast vestlust
Õpilane, lapsevanem ja õpetaja kinnitavad oma allkirjaga arenguvestluse aruande, näidates, et ta nad on kokkulepetest selgesti aru saanud.
Nii õpilane kui õpetaja peavad saama koopiad.
Nii õpilane kui õpetaja peavad kõik ettetulevad muudatused kokkulepitud eesmärkide täitmises läbi rääkima võimalikult operatiivselt nn miniarenguvestluste vormis.

ARENGUVESTLUSTE KORRALDAMINE JA VASTUTUS

7. Arenguvestluste korraldamine
Arenguvestluste protsessi koordineerib ja vastutab nende kulgemise eest direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal. Vastutus kõikide protseduurireeglite täitmise eest lasub õpetajal.
Õpilasel ja lapsevanemal on õigus esitada 10 päeva jooksul peale arenguvestlust direktori asetäitjale õppe- ja kasvatustöö alal apellatsioon. Apellatsioon vaadatakse läbi kümne päeva jooksul.

Märjamaa Gümnaasiumi põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste tunnustamise kord

§ 1. Kiituskirjaga «Väga hea õppimise eest» tunnustamine
(1) Kiituskirjaga tunnustatakse I – XI klasside õpilasi.
(2) I kooliastme õpilast tunnustatakse kooli õppenõukogu otsusel kiituskirjaga «Väga hea õppimise eest», kui tema aastahinded on „5“ või üks „4“ (muusika-, kunstiõpetus, kehaline kasvatus), käitumine eeskujulik või hea.
(3) II ja III kooliastme õpilast tunnustatakse kooli õppenõukogu otsusel kiituskirjaga «Väga hea õppimise eest», kui tema õppeainete aastahinded on „5“ või kuni kaks „4“ (muusika-, töö-, kunstiõpetus, kehaline kasvatus), käitumine eeskujulik või hea.
(4) Gümnaasiumi õpilast tunnustatakse kooli õppenõukogu otsusel kiituskirjaga «Väga hea õppimise eest», kui õppeaastal tema õppeainete kursusehinded on „5“ või kuni viis kursusehinnet on „4“, käitumine eeskujulik või hea.
(5) Ettepaneku õpilase tunnustamiseks teeb klassijuhataja.

§ 2. Kiituskirjaga «Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines» tunnustamine
(1) Kiituskirjaga «Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines» tunnustatakse kooli õppenõukogu otsusel IX klassi õpilasi, kes on saavutanud väga häid tulemusi ühes või mitmes õppeaines. Nende õppeainete aastahinne VIII ja IX klassis ja lõpueksami hinne peab olema „5“. Ülejäänud õppeainetes edasijõudmine ja käitumine vähemalt rahuldav.
(2) Kiituskirjaga «Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines» tunnustatakse kooli õppenõukogu otsusel XII klassi õpilasi, kes on saavutanud väga häid tulemusi ühes või mitmes õppeaines. Nende õppeainete kooliastmehinne peab olema „5“ ja nende kursuse hinded X, XI ja XII klassis peavad olema 2/3 juhul „5“ ning koolieksami hinne on „5“. Ülejäänud õppeainetes edasijõudmine ja käitumine vähemalt rahuldav.

§ 3. Kiitusega põhikooli lõputunnistusega tunnustamine
(1) Kiitusega põhikooli lõputunnistusega tunnustatakse põhikoolilõpetajat, kõigi lõputunnistusele kantavate õppeainete viimane aastahinne ja lõpueksamihinne on «väga hea» ning käitumine «eeskujulik» või «hea».
(2) Põhikoolilõpetaja kiitusega põhikooli lõputunnistusega tunnustamise otsustab kooli õppenõukogu.

§ 4. Kuld- ja hõbemedaliga tunnustamine
(1) Kuldmedaliga tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat, kelle kõigi õppeainete kooliastmehinne on «väga hea» ning käitumine «eeskujulik» või «hea».
(2) Hõbemedaliga tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat, kellel kuni kahes õppeaines on kooliastmehinne vähemalt «hea» ja ülejäänud õppeainetes «väga hea» ning käitumine «eeskujulik» või «hea».
(3) Õpilase kuld- või hõbemedaliga tunnustamise otsustab kooli õppenõukogu.

Tunnustamine oivikukleepsuga.
Kinnitatud õppenõukogus 29.01.2009

Märjamaa Gümnaasiumi oivikukleepsuga tunnustamise kord
Käesolev kord kehtestatakse lisaks Märjamaa Gümnaasiumi põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste tunnustamise korrale.
1. Oivikukleepsuga tunnustatakse põhikooliastme õpilast, kui tema aastahinded on „5“ ja/või „4“ ja käitumine vähemalt hea.
2. Oivikukleepsuga tunnustatakse gümnaasiumi õpilast, kui tema õppeainete kursusehinded on „5“ ja/või „4“ või üks kursus „3“ ja käitumine vähemalt hea.
3. Oivikukleepsuga tunnustamise otsustab kooli õppenõukogu.

Tunnidistsipliini rikkuja sotsiaalpedagoogi juurde suunamise kord

„Tunnidistsipliini rikkuja sotsiaalpedagoogi juurde suunamise kord” kehtestatakse Märjamaa Gümnaasiumi kodukorra ptk VII punkti 7.2.4 alusel.

1. Sotsiaalpedagoogi kabinet asub III korrusel. Seal on 6 istekohta ja kabinet on avatud 8.15 – 14.05.
2. Töö korraldamise eest vastutavad aineõpetaja ja sotsiaalpedagoog.
3. Sotsiaalpedagoogi juurde saadetakse õpilane, kes ei täida kooli kodukorda, segades ainetunnis tahtlikult õpetaja ja kaasõpilaste tööd.
4. Aineõpetaja, kes õpilase ära saadab, annab kaasa kirjaliku tööülesande vastaval töölehel.
5. Sotsiaalpedagoogi juurde saadetakse õpilane tavaliselt üheks tunniks.
6. Sotsiaalpedagoog allkirjastab töölehe ja õpilane viib selle kohe pärast töö sooritamist aineõpetajale tagasi.
7. Aineõpetaja hindab sotsiaalpedagoogi juures tehtud õpilase tööd.
8. Sotsiaalpedagoogil on päevik, kuhu kantakse kabinetis viibinud õpilaste nimed õppeainete kaupa.
9. Aineõpetajatel on võimalus saada sotsiaalpedagoogilt tagasisidet õpilase töötamise kohta kabinetis.
10. Kui mingil põhjusel klassist välja saadetud õpilane ei ole jõudnud sotsiaalpedagoogi juurde, teavitab aineõpetaja sellest klassijuhatajat ja sotsiaalpedagoogi. Kui see juhtub rohkem kui kolm korda, teavitab klassijuhataja vanemaid.

Õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava avaliku konkursi läbiviimise kord

Kehtestatud Märjamaa Gümnaasiumi hoolekogu otsusega nr 1 07.01.2014
Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §74 1õike 6 alusel.

1. Üldsätted
1.1. Korraga kehtestatakse Märjamaa Gümnaasiumi õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava avaliku konkursi väljakuulutamise, kandidaatide hindamise ja direktori otsuse tegemise kord.

2. Konkursi väljakuulutamine ja avalduse esitamine
2.1. Avaliku konkursi vaba või vabaneva ametikoha täitmiseks kuulutab välja direktor.
2.2. Konkursi väljakuulutamise kohta avaldatakse vastav teade kooli veebilehel. Vajadusel avaldatakse konkursiteade kohalikus ja/või üleriigilises väljaandes ja/või veebilehel.
2.3. Konkursil osalemiseks esitab kandidaat direktorile kirjaliku avalduse, CV (curriculum vitae) ja/või muud konkursiteates nõutavad dokumendid.
2.4. Kandidaatide esitatud dokumendid registreerib kooli sekretär, kes edastab need hiljemalt konkursiteates märgitud avalduste esitamise tähtajale järgneval tööpäeval direktorile.
2.5. Kandidaadil on õigus saada lisateavet direktorilt ametikoha ja kooli kohta.

3. Kandidaatide hindamine
3.1. Laekunud avalduste põhjal valitakse kandidaadid, kes kutsutakse vestlusele kahe nädala jooksul pärast avalduste laekumise tähtaja möödumist.
3.2. Vestluse aeg ja koht tehakse kandidaadile teatavaks hiljemalt kolm tööpäeva enne vestluse toimumist.
3.3. Vestlusest võtavad lisaks direktorile osa õppealajuhataja(d).

4. Direktori otsus
4.1. Otsuse ametikohale valimise kohta teeb direktor.
4.2. Otsuse langetamisel arvestab direktor põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse § 74 (5) sätestatuga.
4.3. Direktor teavitab kandidaati tema suhtes vastuvõetud otsusest kirjalikult või suuliselt hiljemalt 10 päeva jooksul pärast otsuse tegemist.
4.4. Direktor võib kaalutlusõiguse alusel avalduste esitamise tähtaega pikendada.
4.5. Pakkumuse saanud kandidaadi tööle asumisest loobumisel tehakse ettepanek järgmisele kandidaadile või loetakse konkurss luhtunuks.
4.6. Konkurss loetakse luhtunuks, kui:
1) ametikohale kandideerimiseks ei esita keegi tähtajaks nõuetekohaseid dokumente;
2) ühegi kandidaadiga ei sõlmita töölepingut.
4.7. Konkursi luhtumisel kuulutab direktor hiljemalt kahe kuu möödumisel välja uue konkursi.
4.8. Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.
4.9. Kandidaadil on õigus otsus vaidlustada 10 päeva jooksul pärast otsuse teadasaamist.

eKooli tähised

Hindamine
5+ suur viis
5 väga hea
5- väike viis – 90%
4+ suur neli
4 hea
4- väike neli – 75%
3+ suur kolm
3 rahuldav
3- väike kolm – 50%
2 puudulik
1 nõrk
x tegemata töö
R tegemata töö
A Arvestatud – 50%
MA Mitte arvestatud


Puudumine
H haige põhjusega
P põhjusega puudumine
V vabastatud tunnist põhjusega
– põhjuseta puudumine
+ põhjuseta hilinemine


Käitumine
H Hea
R Rahuldav
MR Mitterahuldav
Close Menu