DOKUMENDID

Õpilaste ja lapsevanematega arenguvestluste läbiviimise tingimused ja kord

Kooskõlastatud õppenõukogus 21.05.2005
Kinnitatud Märjamaa Gümnaasiumi direktori 05.09. 2005. a. käskkirjaga nr 4

ÜLDSÄTTED

1. Arenguvestluse olemus
Õpilase arengu toetamiseks, viiakse vähemalt üks kord õppeaasta jooksul õpilasega koolis läbi arenguvestlus.
Arenguvestlus aitab kaasa usalduslikuma õhkkonna loomiseks kooli, kodu ja erinevate spetsialistide vahel.
Arenguvestlus on arvamuste vahetus, mis viib üksteise parema mõistmise, suurema aktiivsuse ning entusiasmi tõusuni.
Arenguvestlus on regulaarne, hästi ettevalmistatud vestlus, kus arutatakse õpilase tulevikuplaane, õppekavas kirjeldatud pädevuste omandamise võimalusi ning lepitakse kokku tulevase perioodi tegevuse suhtes.
Arenguvestluse käigus arutatakse, kuivõrd saab õpetaja õpilase püstitatud eesmärkide saavutamisel kaasa aidata.
Arenguvestluse ajaks on nii õpilane kui õpetaja läbi mõelnud, mida soovitakse arutada seoses õpilase isikliku arenguga.

2. Arenguvestluse läbiviimine
Õpilasega läbiviidavast arenguvestlusest võtab osa lapsevanem (eestkostja, hooldaja) ja õpilase klassijuhataja, kaasatakse ka teisi õpetajaid ja koolitöötajaid ning vajadusel õpilase elukohajärgse vallavalitsuse sotsiaalabi ja -teenuseid korraldava struktuuriüksuse esindajaid või ametiisikuid.
Arenguvestluse läbiviimiseks koostab õpilase klassijuhataja õpilase eneseanalüüsi lehe ( küsimustik, mille tulemused on konfidentsiaalsed) ja arenguvestluse aruande ( hinnang seni saavutatule ja kokkulepped järgnevaks arenguperioodiks ).

PROTSEDUURILISED ASPEKTID

3. Arenguvestluse läbiviimise aeg
Arenguvestlused õpilastega viiakse läbi õppeaasta I poolaastal ning neis osalevad lapsevanemad. Kui arenguvestlust ei ole põhjendatult võimalik mõne õpilase või lapsevanemaga läbi viia nimetatud ajavahemikul, siis toimub see vastavalt võimalustele. Arenguperioodiks on reeglina üks aasta. Vajadusel võib arenguperiood olla lühem või pikem.

4. Arenguvestluste läbiviimine õpilaste liikumisel ja õpetaja vahetumisel
Kui õpilane saabub õppeaasta keskel teisest koolist, siis toimub mittekorraline arenguvestlus õpilasega kuue kuu möödudes. Klassijuhataja vahetumisega kehtivad kõik õpilasega tehtud kokkulepped kuni järgmise arenguvestluseni. Uus klassijuhataja on kohustatud aktsepteerima kõiki õpilase arenguga seotud kokkuleppeid. Õpilase lahkumisel koolist kehtivad edasi kõik arenguvestlust puudutavad konfidentsiaalsuse nõuded.

5. Arenguvestluste ettevalmistamine
Nii klassijuhataja kui õpilane peavad mõlemad arenguvestluseks ette valmistuma.
Klassijuhataja peab koostama õpilasele täitmiseks eneseanalüüsi lehe.
Õpilasele tuleb anda eneseanalüüsi leht vähemalt kaks nädalat enne arenguvestlust. Nädala pärast toob õpilane täidetud eneseanalüüsi lehe klassijuhatajale. Arenguvestluse ajaks peab klassijuhataja olema õpilase eneseanalüüsiga tutvunud. Klassijuhataja koostab enne arenguvestlust vestluse läbiviimise orienteeruva kava. Klassijuhataja püüab kavandamise kaudu ennetada vestluse käigus tekkivaid probleeme ja loob alternatiivid nende käsitlemiseks. Kui aga tegelik vestlus dikteerib kavandatust erinevat kulgu, siis õpetaja peab olema ka selleks valmis.
Arenguvestlus tuleb läbi viia privaatses kohas ilma segavate asjaoludeta. Ruum tuleks muuta mugavaks ja kõrvaldada tuleb võimalikud segajad. Leida tuleks ruum, kus ei heliseks telefonid, ei oleks kolmandaid isikuid, pidevalt ei käida ruumis jms.
Kui õpilase ja lapsevanema jaoks on tegemist esimese arenguvestlusega, siis klassijuhataja selgitab eelnevalt kasutatavaid vorme ning arenguvestluse läbiviimise protseduuri. Arenguvestlus dokumenteeritakse.

6. Pärast vestlust
Õpilane, lapsevanem ja õpetaja kinnitavad oma allkirjaga arenguvestluse aruande, näidates, et ta nad on kokkulepetest selgesti aru saanud.
Nii õpilane kui õpetaja peavad saama koopiad.
Nii õpilane kui õpetaja peavad kõik ettetulevad muudatused kokkulepitud eesmärkide täitmises läbi rääkima võimalikult operatiivselt nn miniarenguvestluste vormis.

ARENGUVESTLUSTE KORRALDAMINE JA VASTUTUS

7. Arenguvestluste korraldamine
Arenguvestluste protsessi koordineerib ja vastutab nende kulgemise eest direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal. Vastutus kõikide protseduurireeglite täitmise eest lasub õpetajal.
Õpilasel ja lapsevanemal on õigus esitada 10 päeva jooksul peale arenguvestlust direktori asetäitjale õppe- ja kasvatustöö alal apellatsioon. Apellatsioon vaadatakse läbi kümne päeva jooksul.

Märjamaa Gümnaasiumi põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste tunnustamise kord

§ 1. Kiituskirjaga «Väga hea õppimise eest» tunnustamine
(1) Kiituskirjaga tunnustatakse I – XI klasside õpilasi.
(2) I kooliastme õpilast tunnustatakse kooli õppenõukogu otsusel kiituskirjaga «Väga hea õppimise eest», kui tema aastahinded on „5“ või üks „4“ (muusika-, kunstiõpetus, kehaline kasvatus), käitumine eeskujulik või hea.
(3) II ja III kooliastme õpilast tunnustatakse kooli õppenõukogu otsusel kiituskirjaga «Väga hea õppimise eest», kui tema õppeainete aastahinded on „5“ või kuni kaks „4“ (muusika-, töö-, kunstiõpetus, kehaline kasvatus), käitumine eeskujulik või hea.
(4) Gümnaasiumi õpilast tunnustatakse kooli õppenõukogu otsusel kiituskirjaga «Väga hea õppimise eest», kui õppeaastal tema õppeainete kursusehinded on „5“ või kuni viis kursusehinnet on „4“, käitumine eeskujulik või hea.
(5) Ettepaneku õpilase tunnustamiseks teeb klassijuhataja.

§ 2. Kiituskirjaga «Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines» tunnustamine
(1) Kiituskirjaga «Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines» tunnustatakse kooli õppenõukogu otsusel IX klassi õpilasi, kes on saavutanud väga häid tulemusi ühes või mitmes õppeaines. Nende õppeainete aastahinne VIII ja IX klassis ja lõpueksami hinne peab olema „5“. Ülejäänud õppeainetes edasijõudmine ja käitumine vähemalt rahuldav.
(2) Kiituskirjaga «Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines» tunnustatakse kooli õppenõukogu otsusel XII klassi õpilasi, kes on saavutanud väga häid tulemusi ühes või mitmes õppeaines. Nende õppeainete kooliastmehinne peab olema „5“ ja nende kursuse hinded X, XI ja XII klassis peavad olema 2/3 juhul „5“ ning koolieksami hinne on „5“. Ülejäänud õppeainetes edasijõudmine ja käitumine vähemalt rahuldav.

§ 3. Kiitusega põhikooli lõputunnistusega tunnustamine
(1) Kiitusega põhikooli lõputunnistusega tunnustatakse põhikoolilõpetajat, kõigi lõputunnistusele kantavate õppeainete viimane aastahinne ja lõpueksamihinne on «väga hea» ning käitumine «eeskujulik» või «hea».
(2) Põhikoolilõpetaja kiitusega põhikooli lõputunnistusega tunnustamise otsustab kooli õppenõukogu.

§ 4. Kuld- ja hõbemedaliga tunnustamine
(1) Kuldmedaliga tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat, kelle kõigi õppeainete kooliastmehinne on «väga hea» ning käitumine «eeskujulik» või «hea».
(2) Hõbemedaliga tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat, kellel kuni kahes õppeaines on kooliastmehinne vähemalt «hea» ja ülejäänud õppeainetes «väga hea» ning käitumine «eeskujulik» või «hea».
(3) Õpilase kuld- või hõbemedaliga tunnustamise otsustab kooli õppenõukogu.

Tunnustamine oivikukleepsuga.
Kinnitatud õppenõukogus 29.01.2009

Märjamaa Gümnaasiumi oivikukleepsuga tunnustamise kord
Käesolev kord kehtestatakse lisaks Märjamaa Gümnaasiumi põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste tunnustamise korrale.
1. Oivikukleepsuga tunnustatakse põhikooliastme õpilast, kui tema aastahinded on „5“ ja/või „4“ ja käitumine vähemalt hea.
2. Oivikukleepsuga tunnustatakse gümnaasiumi õpilast, kui tema õppeainete kursusehinded on „5“ ja/või „4“ või üks kursus „3“ ja käitumine vähemalt hea.
3. Oivikukleepsuga tunnustamise otsustab kooli õppenõukogu.

Tunnidistsipliini rikkuja sotsiaalpedagoogi juurde suunamise kord

„Tunnidistsipliini rikkuja sotsiaalpedagoogi juurde suunamise kord” kehtestatakse Märjamaa Gümnaasiumi kodukorra ptk VII punkti 7.2.4 alusel.

1. Sotsiaalpedagoogi kabinet asub III korrusel. Seal on 6 istekohta ja kabinet on avatud 8.15 – 14.05.
2. Töö korraldamise eest vastutavad aineõpetaja ja sotsiaalpedagoog.
3. Sotsiaalpedagoogi juurde saadetakse õpilane, kes ei täida kooli kodukorda, segades ainetunnis tahtlikult õpetaja ja kaasõpilaste tööd.
4. Aineõpetaja, kes õpilase ära saadab, annab kaasa kirjaliku tööülesande vastaval töölehel.
5. Sotsiaalpedagoogi juurde saadetakse õpilane tavaliselt üheks tunniks.
6. Sotsiaalpedagoog allkirjastab töölehe ja õpilane viib selle kohe pärast töö sooritamist aineõpetajale tagasi.
7. Aineõpetaja hindab sotsiaalpedagoogi juures tehtud õpilase tööd.
8. Sotsiaalpedagoogil on päevik, kuhu kantakse kabinetis viibinud õpilaste nimed õppeainete kaupa.
9. Aineõpetajatel on võimalus saada sotsiaalpedagoogilt tagasisidet õpilase töötamise kohta kabinetis.
10. Kui mingil põhjusel klassist välja saadetud õpilane ei ole jõudnud sotsiaalpedagoogi juurde, teavitab aineõpetaja sellest klassijuhatajat ja sotsiaalpedagoogi. Kui see juhtub rohkem kui kolm korda, teavitab klassijuhataja vanemaid.

Märjamaa Gümnaasiumi töökorralduse reeglid

Töökorralduse reeglid kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõike 4, töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punkti 7 ja § 5 lõike 1 punkti 11 alusel.

1. Üldsätted
1.1 Tööandja kehtestud töökorralduse reeglite eesmärk on kirjeldada ja täpsustada tööandja ja töötaja käitumisjuhised töösuhetes lisaks töölepingu seadusele ning töölepingule.
1.2 Töökorralduse reeglid on tööandja ja töötajate vahelise töölepingu lahutamatu osa.
1.3 Töökorralduse reeglite nõuete mittetäitmist käsitletakse tööandja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena töötajast tuleneval põhjusel.

2. Tööandja ja töötaja käitumisjuhised töösuhetes
2.1 Töölepingu andmete esitamine toimub kirjaliku dokumendiga. Andmed loetakse töötaja poolt kätte saaduks, kui tööandja on need saatnud töötaja e-posti aadressile. Andmed loetakse tööandja poolt kätte saaduks, kui töötaja on need saatnud tööandja e-posti aadressile.
2.2 Töötaja nõue tööandjale andmete esitamiseks peab olema tööandjale esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
2.3 Kõik tööandja ja töötaja vahelised kokkulepped, mis on tehtud töölepingu seaduse § 6 tähenduses esitatakse töölepingus.
2.4 Ühekordsed tööalased korraldused ja juhised, mis ei puuduta igapäevast tööd, antakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
2.5 Töötaja teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-posti teel).
2.6 Tööandja korraldused antakse suulises või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tööandja korraldused, mis on seotud töölepingu, kollektiivlepingu või seadusega võivad olla antud töötajale ka suuliselt. Kui töötaja ei täida suulisi korraldusi, esitab tööandja korralduse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui töötaja ei täida ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud korraldust, siis esitatakse töötajale uus kirjalik korraldus, mis on käsitletav hoiatusena.
2.7 Puhkuste ajakava teeb tööandja töötajale teatavaks e-posti teel. Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale e-posti teel.
2.8 Töölähetusse saatmine kajastub tööaja tabelis. Töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamine toimub töötaja kirjaliku lähetuskulude aruande ja autentsete kuludokumentide alusel.
2.9 Töötajal on kohustus anda tööandjale teada töölepingu kehtivuse ajal tööalasest ja majandus või kutsetegevusest ulatuses, mis on seotud samade tööülesannete täitmisega, mis on kokku lepitud töölepingus.
2.10 Tööandja tutvustab töötajale tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid kooli e-posti kaudu. Töötajal on kohustus nendega tutvuda. Muudatustest tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõuetes ning tööandja kehtestatud töökorralduse reeglites teavitab tööandja töötajat e-posti teel.
2.11 Töötajate teavitamine nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping toimub kooli veebilehe kaudu.
2.12 Täistööajaga töötajate teavitamine osalise töötamise võimalustest ning osalise tööajaga töötaja teavitamine täistööajaga töötamise võimalustest toimub kooli veebilehe kaudu.
2.13 Tööaja korraldus on lepitud kokku töölepingus.
2.14 Kui töötaja taotleb puhkuse katkestamist või edasi lükkamist ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks, peab töötaja teavitama tööandjat või tööandja esindajat esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

3. Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus
3.1 Kui seadustest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab koolitöötaja eelkõige järgmisi kohustusi:
3.1.1 teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi;
3.1.2 teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;
3.1.3 täidab õigel ajal ja täpselt direktori seaduslikke korraldusi;
3.1.4 osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
3.1.5 hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;
3.1.6 teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;
3.1.7 teatab viivitamata direktorile töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;
3.1.8 teavitab direktorit kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu direktoril on õigustatud huvi;
3.1.9 hoidub tegudest, mis kahjustavad kooli mainet või põhjustavad õpilaste või vanemate usaldamatust kooli vastu;
3.1.10 teatab direktorile esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.
3.2 Koolitöötajal on õigus nõuda direktorilt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude hüvitamist kooskõlas vastavate õigusaktidega.
3.3 Koolitöötajal peab olema kehtiv kirjalik tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta.
3.4 Töötaja vastutuse määr tuleneb töölepingus sätestatud töötaja põhitegevustest ning õigus- ja haldusaktidest, mis reguleerivad töötaja tegevust tema tööülesannetega seotud valdkonnas.
3.5 Töötaja õigused, kohustused ja vastutus on üldisel tasandil sätestatud lisaks käesolevale töökorralduse reeglitele ka kooli põhimääruses ja ametijuhendis.

4. Töökorralduse reeglite muutmise kord
4.1 Töökorralduse reeglite muutmisel järgitakse vastavalt usaldusisiku seaduse 5. peatükis sätestatut (informeerimine ja konsulteerimine). Muudetud töökorralduse reeglitest teavitatakse töötajat e-posti teel.
4.2 Töökorralduse reeglite terviktekst on kättesaadavad paberkandjal kooli sekretäri juures ja õpetajatetoas ning avalikustatud kooli veebileheküljel.

Õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava avaliku konkursi läbiviimise kord

Kehtestatud Märjamaa Gümnaasiumi hoolekogu otsusega nr 1 07.01.2014
Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §74 1õike 6 alusel.

1. Üldsätted
1.1. Korraga kehtestatakse Märjamaa Gümnaasiumi õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava avaliku konkursi väljakuulutamise, kandidaatide hindamise ja direktori otsuse tegemise kord.

2. Konkursi väljakuulutamine ja avalduse esitamine
2.1. Avaliku konkursi vaba või vabaneva ametikoha täitmiseks kuulutab välja direktor.
2.2. Konkursi väljakuulutamise kohta avaldatakse vastav teade kooli veebilehel. Vajadusel avaldatakse konkursiteade kohalikus ja/või üleriigilises väljaandes ja/või veebilehel.
2.3. Konkursil osalemiseks esitab kandidaat direktorile kirjaliku avalduse, CV (curriculum vitae) ja/või muud konkursiteates nõutavad dokumendid.
2.4. Kandidaatide esitatud dokumendid registreerib kooli sekretär, kes edastab need hiljemalt konkursiteates märgitud avalduste esitamise tähtajale järgneval tööpäeval direktorile.
2.5. Kandidaadil on õigus saada lisateavet direktorilt ametikoha ja kooli kohta.

3. Kandidaatide hindamine
3.1. Laekunud avalduste põhjal valitakse kandidaadid, kes kutsutakse vestlusele kahe nädala jooksul pärast avalduste laekumise tähtaja möödumist.
3.2. Vestluse aeg ja koht tehakse kandidaadile teatavaks hiljemalt kolm tööpäeva enne vestluse toimumist.
3.3. Vestlusest võtavad lisaks direktorile osa õppealajuhataja(d).

4. Direktori otsus
4.1. Otsuse ametikohale valimise kohta teeb direktor.
4.2. Otsuse langetamisel arvestab direktor põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse § 74 (5) sätestatuga.
4.3. Direktor teavitab kandidaati tema suhtes vastuvõetud otsusest kirjalikult või suuliselt hiljemalt 10 päeva jooksul pärast otsuse tegemist.
4.4. Direktor võib kaalutlusõiguse alusel avalduste esitamise tähtaega pikendada.
4.5. Pakkumuse saanud kandidaadi tööle asumisest loobumisel tehakse ettepanek järgmisele kandidaadile või loetakse konkurss luhtunuks.
4.6. Konkurss loetakse luhtunuks, kui:
1) ametikohale kandideerimiseks ei esita keegi tähtajaks nõuetekohaseid dokumente;
2) ühegi kandidaadiga ei sõlmita töölepingut.
4.7. Konkursi luhtumisel kuulutab direktor hiljemalt kahe kuu möödumisel välja uue konkursi.
4.8. Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.
4.9. Kandidaadil on õigus otsus vaidlustada 10 päeva jooksul pärast otsuse teadasaamist.

MÄRJAMAA GÜMNAASIUMI KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI

1. Koolieksami eesmärk
1.1. Tulenevalt gümnaasiumi riiklikust õppekavast, peab gümnaasiumi õpilane sooritama vähemalt rahuldavale tulemusele gümnaasiumi koolieksami.
1.2. Koolieksami eesmärgiks on:
1) hinnata õpilaste riiklikus õppekavas määratletud õpitulemuste taset;
2) suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi;
3) võimaldada õpilasel saada objektiivsem pilt oma õpitulemustest;
4) saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis.

2. Koolieksami sihtrühm
2.1. Eksami peavad sooritama kõik Märjamaa Gümnaasiumi õpilased, kes on läbinud gümnaasiumi riikliku õppekava ning kooli õppesuuna õppekava.
2.2. Eksamist vabastamise tingimused

Kui õpilast on hinnatud gümnaasiumi õppeaja jooksul kõikide õppeainete kõikides kursustes hinnetega “väga hea”, “hea” või “arvestatud”, on ta soovi korral koolieksami sooritamisest vabastatud. Koolieksamihinde määramisel arvestatakse eksamiaine kokkuvõtva hinde väärtus.

3. Koolieksami tase
3.1. Eksamitöö koostamisel arvestatakse kehtivat gümnaasiumi riiklikku õppekava ja Märjamaa Gümnaasiumi õppekava. Lähtutakse vastavate ainete ainekavas toodud õppesisust ja õpitulemustest ning kooli õppekavas toodud üldpädevustest.
3.2. Gümnaasiumi lõpetaja
1) suudab hinnata oma taotlusi, arvestades oma võimeid ning võimalusi;
2) oskab valida ja kasutada eri märgisüsteeme informatsiooni vastuvõtmiseks, talletamiseks, tõlgendamiseks, edastamiseks, loomiseks ja vahetamiseks;
3) mõtleb kriitiliselt, oskab oma mõtte- ja tegevuskäiku analüüsida ning hinnata; kasutab kriitilist mõtlemist mis tahes seisukoha üle otsustamisel;
4) oskab oma otsuseid argumenteerida.

4. Koolieksami vorm
4.1. Koolieksam on kirjalik ja/või suuline.
4.2. Koolieksami õppeaine võib õpilane valida esitatud loetelust:
1) Ajalugu
2) Bioloogia
3) Füüsika
4) Geograafia
5) Keemia
6) Kirjandus
7) Kehaline kasvatus
8) Kunstiajalugu
9) Majandusõpetus
10) Muusika
11) Võõrkeel (mitte riigieksamiaine)
12) Ühiskonnaõpetus
4.3. Koolieksamiaine valib õpilane 20.jaanuariks.
4.4. Eksamil käsitletavad teemad on õpilasele eelnevalt teada.
4.5. Eksamil käsitletavad teemad teatab aineõpetaja õpilasele hiljemalt 1.veebruariks.
4.6. Eksamimaterjalid edastab aineõpetaja kooli direktorile 15.maiks.
4.7. Kirjalik koolieksam
4.7.1. Eksami sooritamiseks on ette nähtud 180 minutit.
4.7.2. Eksamitöö eest on võimalik saada maksimaalselt 100 punkti.
4.7.3. Iga küsimuse või ülesande juurde on märgitud selle eest saadav maksimumpunktide arv.
4.7.4. Eksamil on ülesanded erineva raskusastmega ja hõlmavad erinevaid tasandeid: teadmine, teadmiste rakendamine, mõistmine, analüüs, süntees, hinnangu andmine.
4.8. Suuline koolieksam
4.8.1. Eksami maksimaalne ajaline kestus ühele õpilasele on 30 minutit, koos ettevalmistusega 60 minutit.
4.8.2. Eksam toimub eksamipiletite alusel, piletis on 2-3 küsimust.
4.8.3. Eksamipiletite minimaalne arv on 20.

5. Koolieksami korraldus
5.1. Eksamiruumis istuvad õpilased ühekaupa.
5.2. Eksamil on vajalikud järgmised vahendid: sinine või must pastapliiats/sulepea, harilik pliiats ja joonlaud jooniste tegemiseks ning taskuarvuti.
5.3. Abimaterjalid, mida lubatakse koolieksamil kasutada antakse eksaminandile koos eksamitööga.
5.4. Keelatud on korrektuurpliiatsi või –lindi kasutamine, vastuste kirjutamine hariliku pliiatsiga, lisapaberi kasutamine (mustandipaber antakse koos eksamitööga), programmeeritava taskuarvuti, elektronmärkmiku, mobiiltelefoni jmt kasutamine.
5.5. Eksaminand ei tohi eksami ajal eksamiruumist lahkuda, välja arvatud vältimatu vajaduse korral.
5.6. Eksamiruumist väljas viibimise ajaks annab eksaminand oma kirjaliku töö eksamikomisjonile, kes märgib eksamitööle eksaminandi eksamiruumist lahkumise ja tagasituleku kellaaja.
5.7. Eksamikomisjoni liige kõrvaldab eksaminandi ette hoiatamata eksamilt, kui eksaminand kasutab eksami sooritamisel kõrvalist abi või kirjutab maha, üritab seda teha või aitab sellele kaasa, on võtnud eksamile kaasa mittelubatud abivahendeid või eksaminandi käitumine häirib eksami läbiviimist või teisi õpilasi.
5.8. Eksamilt kõrvaldatud eksaminandi eksam loetakse mittesooritatuks ning tuleb sooritada järeleksam.
5.9. Tervisega seotud erivajadustest tuleb enne koolieksami algust eksamikomisjoni teavitada, vastava otsuse võimalikest muutustest eksami korralduses teeb eksamikomisjon.
5.10. Eksamile hilinemisest peab eksaminand teavitama klassijuhatajat või õppealajuhatajat. Mõjuval põhjusel võib ka enam kui 15 minutit hilinenut eksamikomisjoni otsusel lubada koolieksamile.
5.11. Õpilastele, kes mõjuval põhjusel ei saanud eksamil osaleda, määrab direktor käskkirjaga lisaeksamiaja.

6. Koolieksamitöö ja suulise vastamise hindamine
6.1. Kõik eksamitööd või suulised vastused hinnatakse vastava eksamikomisjoni poolt.
6.2. Eksamikomisjon on moodustatud direktori käskkirjaga ning komisjoni ülesandeks on eksami läbiviimine ja eksamitööde parandamine.
6.3. Hindamisprotsessis osalevad kõik komisjoniliikmed.
6.4. Hindamisjuhend on koostatud koos eksamimaterjalidega eksamit ettevalmistava aineõpetaja poolt.
6.5. Kõik küsimused ja ülesanded on arvestuslikud, st maksimaalse punktide arvu saab kõikidele küsimustele õigete vastuste andmise korral.
6.6. Hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.
6.7. Eksam loetakse sooritatuks, kui selle eest on saadud 50% võimalikust maksimumpunktisummast.
6.8. Iga üksiku küsimuse vastus hinnatakse eelnevalt kokkulepitud hindamiskriteeriumite alusel. Mitmeelemendiliste küsimuste või ülesannete puhul hinnatakse iga elementi eraldi. Valikvastustega ülesande hindamisel on võimalik saada 1 punkt iga õigesti vastatud valiku eest, maksimumtulemus saadakse siis, kui kõik vastused on õiged. Arvutusülesannete korral hinnatakse ülesande iga olulist etappi 1 punktiga.
6.9. Eksamikomisjon ei loe ega hinda mustandipaberile kirjutatut.
6.10. Kui koolieksamikomisjonil tekib suulise eksami hindamisel lahkarvamusi, otsustatakse hinne häälteenamusega. Komisjoniliikmete eriarvamused kantakse protokolli.

7. Tulemuste apelleerimine
7.1. Kui õpilane ei ole eksamitulemusega rahul, siis ta esitab eksamihinde teatavaks tegemise päevast arvestades viie tööpäeva jooksul apelleerimisavalduse kooli direktorile.
7.2. Direktor suunab avalduse eksamikomisjonile, kes vaatab apellatsiooni läbi ja annab vastuse viie tööpäeva jooksul.

8. Korduseksam
8.1. Korduseksami sooritab õpilane, kes esmasel eksami tegemisel ei saanud 50% võimalikest punktidest.
8.2. Korduseksami sooritamise aja ja komisjoni koosseisu määrab direktor käskkirjaga.

Ekooli tähised

Hindamine
5+ suur viis
5 väga hea
5- väike viis – 90%
4+ suur neli
4 hea
4- väike neli – 75%
3+ suur kolm
3 rahuldav
3- väike kolm – 50%
2 puudulik
1 nõrk
x tegemata töö
R tegemata töö
A Arvestatud – 50%
MA Mitte arvestatud


Puudumine
H haige põhjusega
P põhjusega puudumine
V vabastatud tunnist põhjusega
– põhjuseta puudumine
+ põhjuseta hilinemine


Käitumine
H Hea
R Rahuldav
MR Mitterahuldav
Close Menu