Hindamise kord

Märjamaa Gümnaasiumi õpilaste hindamise põhimõtted ja kord

1. Hindamise alused

1.1 Õpilaste hindamisel lähtutakse Vabariigi valitsuse 06.01.2011 määrus nr 1 „Põhikooli riiklikust õppekava“ ja Vabariigi valitsuse 06.01.2011 määrus nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“. ning nende alusel koostatud kooli õppekavas sätestatust.

1.2 Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, kooli õppekava ning kodukorra nõuetest.

2. Hindamise eesmärk ja olemus

2.1 Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, innustada ja suunata teda õppima ja anda tagasisidet õpitulemuste saavutatuse kohta ning suunata õpilast edasiste õpingute planeerimisel. Hindamine suunab õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel ning annab aluse õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

2.2 Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Õpitulemuste saavutatuse hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumide alusel õiglane ja erapooletu hinnang õppija teadmiste ja oskuste oman¬datuse taseme kohta vastavalt õppekavas kirjeldatud õpitulemustele. Hindamine on üks õppeprotsessi kavandamise alus.

2.3 Hindamisel on kaks funktsiooni: kujundav hindamine ja kokkuvõttev hindamine. Kujundav hindamine ehk tagasiside on hindamise pikem, harilikult sõnaline vorm, mida antakse õppijale õppeprotsessi jooksul, et tema õppimist ja arengut toetada. Kokkuvõttev hindamine viie palli süsteemis toimub tagasivaatavalt ja hindab seda, kuidas on õppeprotsess õnnestunud ja mil määral on ainekavas määratletud õpitulemused saavutatud. Kokku¬võtva hindamisega võivad kaasneda ka kujundavad kommentaarid, näidates ära, mis on õppides õnnestunud ja mida saab teha veelgi paremini.

2.4 Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja –viise, et anda õppijale objektiivset tagasisidet ja suunata tema õppimist. Hindamismeetodi valik sõltub õpitulemustest, mille saavutatust soovitakse hinnata, samuti sellest, kui pika perioodi jooksul õpitu saavutatust kontrollitakse (tunnikontroll, kontrolltöö, eksam). Hindamismeetod võib olla etteütlus, abimaterjalidega kirjalik töö, essee, kirjand, arutlus, analüüs, probleemi lahendamine, laboritöö, valikvastustega või lünktest, küsimustik, referaat, esitlus, ettekanne, aruanne, kõne, praktiline harjutus või, ülesanne, projekt, uurimistöö, õpimapp, õpipäevik, kehalise võimekuse test või katse jms.

2.5 Märjamaa Gümnaasiumis on kasutusel elektrooniline õppeinfosüsteem eKool, mille kaudu saavad nii õpilased kui lapsevanemad teavet õppeprotsessi ja hindamise kohta. eKooli e-päevikusse kantakse õpilase õppimise käigus saadud hinded ja kokkuvõtvad hinded; loovtöö ja uurimustöö, põhikooli lõpueksamite ja gümnaasiumi koolieksamite hinded; täiendava õppetöö ja korduseksamite hinded; põhikooliõpilasel käitumise ja hoolsuse hinne.

3. Hindamisest teavitamine

3.1 Kooli õppekavas sätestatud õpilaste hindamise põhimõtted ja kord on kättesaadav lapsevanemale, eestkostjale või hooldajale (edaspidi lapsevanem), õpilasele ja õpetajale ning on avalikustatud kooli kodulehel.

3.2 Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilasele klassi- ja aineõpetajad õppeaasta või kursuse algul. Käitumise ja hoolsuse hindamise korda tutvustab õpilasele klassijuhataja.

3.3 Õpilasel on õigus saada teavet klassi- või aineõpetajalt hindamise korralduse ning saadud hinnete kohta, tal on õigus teada, millised on kokkuvõtva hinde kujunemise kriteeriumid, missugused hinded on trimestri-, kursuse-, aasta- või kooliastmehinde aluseks. Trimestri või kursuse peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest teavitatakse õpilast trimestri või kursuse algul.

3.4 Õpilase hinded tehakse õpilasele ja lapsevanemale teatavaks e-päeviku ja vajadusel õpilaspäeviku ning hinnetelehe kaudu, trimestri -, kursuse- ja aastahinded e-päeviku ja klassitunnistuse kaudu. Gümnaasiumiõpilasi teavitatakse e-kooli kaudu ja õpilase soovil hinnetelehe ja tunnistuse kaudu aasta lõpus.

3.5 Kui õpilasel või lapsevanemal ei ole võimalik kasutada e-kooli, siis annab ta sellest teada klassijuhatajale, et leida muu sobiv võimalus, kuidas teavet saada.

3.6 Õpilasel on kohustus tunda huvi oma hinnete vastu ja teha kõik endast olenev, et õppida võimetekohaselt.

4. Teadmiste ja oskuste hindamine

4.1 Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.

4.2 1.-12. klassini kasutatakse teadmiste ja oskuste hindamisel viie palli süsteemi ja kujundaval hindamisel sõnalisi hinnanguid.

4.3 Gümnaasiumiastme valikainete ja -kursuste hindamisel on kasutusel hinnang „arvestatud” („A“) ja „mittearvestatud” („MA“) või hindamine viie palli süsteemis.

4.4 Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse nii põhikoolis kui gümnaasiumis põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.

4.5 Viie palli süsteemis hinnatakse numbriliselt. Õpetajal on õigus täpsustada hinnet hinnanguga “+” või “-“. Pluss tähendab, et saadud tulemus on hinde ülemine piir või kehtestatud nõuetest parem. Miinus märgib, et saadud tulemus on hinde alumisel piiril. Trimestri -, kursuse-, - aasta ega kooliastmehinnete väljapanekul plusse ega miinuseid ei kasutata.

4.6 Diferentseeritult hinnatakse püsiva kirjaliku kõne puudega põhikooliõpilaste kirjalikke töid, kui õpilane saab regulaarset logopeedilist abi või kellega õpetaja töötab individuaalselt logopeedi nõuannete järgi. Kirjalike tööde diferentseeritud hindamisel arvestatakse düsgraafiale omaseid vigu vealiikide järgi. Ühte liiki vead loetakse üheks veaks.

5. Teadmiste ja oskuste hindamise üldine korraldus

5.1 Õpilaste teadmisi ja oskusi hindab õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktilise tegevuse alusel, arvestades õpilaste teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

5.2 Kõikide ainete õpetajad annavad õpilasele kujundava hindamise kaudu tagasisidet keelekasutuse kohta. Kõikides ainetes parandatakse ka õpilase keelealased eksimused, kuid kokkuvõtval hindamisel neid üldjuhul arvesse ei võeta (v.a eesti keeles). Lohakalt kirjutatud ja vormistatud tööd võib õpetaja hinnata ühe palli võrra madalama hindega, kui selles on õppeperioodi algul kokku lepitud.

5.3 Trimestri või kursuse algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, õppeperioodi jooksul käsitletavad teemad, nende eeldatava kontrollimise aja ja vormi, selgitades hindamise põhimõtteid, sh trimestri - või kursusehinde kujunemise kriteeriume.

5.4 Nii kokkuvõttev kui kujundav hindamine toimub kogu õppeperioodi jooksul regulaarselt ning trimestri - või kursusehinde väljapanekuks peab olema vähemalt kolm hinnet. Kolme hinde hulgas peab olema vähemalt üks kontrolltöö hinne.

5.5 Kontrolltöö on õpitulemuste saavutatust kontrolliv ulatuslik töö, mille kaudu kontrollitakse ühe või mitme pikema või mitme lühema õppeteema õpitulemuste saavutatust. Tunnikontrolliga kontrollitakse ühe või kahe õppetunni mahu ulatuses õpitud teemade omandatust. Kontrolltöö või tunnikontrolli konkreetne sisu oleneb vastava aine spetsiifikast. Kontrolltööde aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste aineõpetajate ja klassiga.

5.6 Õpitulemusi kontrollivate kirjalike, suuliste või praktiliste tööde sooritamine on kõigile õpilastele kohustuslik, kui õpetaja ei ole määranud teisiti.

5.7 Põhikoolis tohib päevas olla üks kontrolltöö, nädalas kuni kolm kontrolltööd. Kontrolltöid ei planeerita esmaspäevale ja reedele, samuti õppepäeva esimesele ning viimasele õppetunnile, välja arvatud juhul, kui õppeaine on tunniplaanis esmaspäeval ja reedel või ainult ühel neist päevadest või esimese või viimase tunnina. Gümnaasiumis ei tohi päevas olla üle kahe kontrolltöö või arvestuse. Kontrolltöid ei tehta trimestri viimasel nädalal ega nädal enne kursusehinde väljapanekut.

5.8 Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega ”nõrk”. Seda tööd üldjuhul uuesti sooritada ei saa.

5.9 Kui õpilane jätab kirjaliku töö tegemata või suulise vastuse mõjuva põhjuseta esitamata tähistatakse see e-päevikus märge„x“, mis hiljemalt 10 õppepäeva jooksul asendub hindega.

6. Kordus- ja järeltööde sooritamine

6.1 Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega “puudulik” või “nõrk” või on jäänud hinne välja panemata (e-päevikus märge "x"), antakse õpilasele võimalus järelvastamiseks või järel- või kordustöö sooritamiseks.

6.2 Järeltöö on õpitulemuste saavutatust kontrolliv lühem või pikem hindeline töö, mida õpilane sooritab esimest korda väljaspool kogu klassiga kokku lepitud töö sooritamise aega. Kordustöö on töö, mille õpilane sooritab pärast ebaõnnestunud kontrolltööd.

6.3 Järeltööd saab sooritada õpilane, kes on kontrolltöö ajal mõjuvate põhjuste tõttu puudunud. Töö tuleb järele teha 10 õppepäeva jooksul alates õppetööle naasmisest. Põhjendatud on puudumine tervislikel põhjustel, juhtkonna nõusolekul (võistlused, olümpiaadid, esinemine, jms) või eelnevalt klassijuhatajat ja aineõpetajat informeerides ja nende nõusolekul.

6.4 Gümnaasiumis põhjendamata puudumise tõttu sooritamata jäänud õpitulemusi kontrollivat tööd järele teha ei saa ja märge „x“ asendatakse päevikus hindega „1“.

6.5 Kordustööd saab sooritada õpilane, kellel on kontrolltöö või järeltöö mõjuvatel põhjustel ebaõnnestunud. Kordustööd saab sooritada üldjuhul 10 õppepäeva jooksul alates ajast, kui hinne on kantud e-kooli. Erandjuhul saab tööd järele vastata ka hiljem (nt õpilase või õpetaja haigestumise tõttu, põhjendatud puudumise korral), kui õpetajaga on eelnevalt selles kokku lepitud. Kordustööd saab sooritada vaid üks kord.

6.6 Soovist sooritada järel- või kordustöö teavitab õpilane õpetajat. Kui järel- või kordustöö on õpilase initsiatiivi puudumise tõttu 10 õppepäeva jooksul sooritamata jäänud, asendub päevikus märge „x“ hindega „1“ ja seda enam uuesti sooritada ei saa.

6.7 Pikaajalise tõendatud haiguse või põhjendatud puudumise korral on õpilasel võimalus järele vastata õppeperioodi lõpuni. Järelevastamiseks koostatakse kirjalik plaan.

7. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted ja kord põhikoolis

7.1 Põhikoolis hinnatakse õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt trimestri- ja aastahindega. Trimestrihinne pannakse välja kõikides õppeainetes va 9.kl käsitöö ja tehnoloogiaõpetuses ning muusika-ja kunstiõpetuses.

7.2 Põhikooliõpilasele, kelle trimestrihinne on “puudulik” või “nõrk” või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava ja/või õpiabi plaan ja/või määratakse mõni muu tugisüsteem (logopeediline või õpiabi jm), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

7.3 Kui õpilane on puudunud üle poolte trimestri õppetundide arvust, siis võib jätta trimestrihinde välja panemata. Õpilasele antakse järelevastamise võimalus õppeperioodi lõpuni.

7.4 Kui õppeaine trimestrihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud trimestri vältel omandatud teadmised vastavaks hindele ”nõrk”.

7.5 9.kl õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles jäetakse õpilane täiendavale õppetööle.

7.6 Õppeaines eesti keel pannakse 1.- 4. klassini välja kaks hinnet: lugemise hinne ja kirjutamise hinne. Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus kaks eraldi ainet.

8. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted ja kord gümnaasiumis

8.1 Gümnaasiumiastmes hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt viiepallisüsteemis kursuse- ja kooliastmehindega.

8.2 Valikkursuste hindamisel kasutatakse nii viiepallisüsteemi kui hinnanguid „arvestatud” („A“) ja „mittearvestatud” („MA“), mida ei teisendata viiepallisüsteemi. Hindamissüsteemi valik ja hinnanguga „arvestatud“ või „mittearvestatud“ hinnatav teadmiste ja oskuste oodatav tase ning ulatus fikseeritakse vastava valikkursuse ainekavas.

8.3 Kursusehinne pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel. Kooliastmehinne pannakse välja õppeaine 10.-12. klassi kursusehinnete alusel.

8.4 Kui gümnaasiumiõpilane on puudunud kursuse jooksul 20% ainetundidest (v.a kooli esindamine) on õpetajal õigus teha selles aines kogu kursust hõlmav arvestuslik töö. Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastmehinde väljapanekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».

8.5 Gümnaasiumiõpilasele, kelle kursusehinne on „puudulik“ või „nõrk“ või kursus on hinnatud „MA“, koostatakse individuaalne järelevastamise plaan. Gümnaasiumiõpilasel ei tohi olla õppeaasta lõpuks ühtegi puudulikuga hinnatud kursust, välja arvatud õppenõukogu otsusega lubatud erijuhtudel.

8.6 Õppeaines, mille riigieksam toimub väljaspool eksamiperioodi, pannakse 12. klassi õpilasele riigieksamiaine kooliastmehinne välja enne riigieksami toimumist. Teistes ainetes pannakse kooliastmehinded välja enne õppeperioodi lõppu. Õppeaines, milles 12. klassi õpilane jäetakse täiendavale tööle, pannakse kooliastmehinne välja pärast täiendava töö lõppu.

8.7 Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

8.8 Teisest koolist tulnud gümnaasiumiõpilase kohustuslike ainete kursusehindeid arvestatakse vastava aine aastahinde väljapanekul. Kui õpilane on õppinud valikaineid, mida Märjamaa Gümnaasiumi õppekava ei sisalda, kajastub nende õppimine õpilase lõputunnistusel.

9. Tasemetööd, eksamid, põhikooli loovtöö, gümnaasiumi praktiline või uurimistöö

9.1 I ja II kooliastme lõpus sooritavad SA Innove poolt valimisse kuuluvatele õpilastele lisaks kõik III ja VI klassi õpilased riikliku tasemetöö kolmes riiklikult määratud aines (eesti keel, matemaatika ja kolmas riiklikult määratud aine). Kui kool valimisse ei kuulu, siis otsustab aineõpetaja tasemetöö sooritamise vajalikkuse.

9.2 III kooliastme jooksul sooritab õpilane läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö. Loovtöö temaatika valib kool ja teeb selle õpilastele teatavaks 7. klassis, täpsema teemavaliku teevad õpilased. Loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Loovtöö teema märgitakse lõputunnistusele.

9.3 Loovtöö korraldust kirjeldatakse kooli õppekavas. Loovtöö võib olla näiteks lühiuurimus, projekt, kunstitöö, teema- või probleemipõhine materjalimapp, meeskonnatööna kujundatud näitus, üksi või rühmatööna valminud praktiline ese, vm.

9.4 Loovtöö hindamiseks moodustatakse direktori käskkirjaga 3-liikmeline komisjon. Loovtööle annab komisjon kirjeldava sõnalise kokkuvõtva hinnangu. Loovtöö puhul hinnatakse loovtöö tegemise protsessi ja selle üksikuid etappe, loovust, originaalsust, töö vormistust, töö esitlust.

9.5 Gümnaasiumiastmes õppimise jooksul peab gümnaasiumiõpilane sooritama õpilasuurimuse või praktilise töö. Nimetatud tööd võib teha ühe aine, ainevaldkonna, aga ka lõimitult mitme aine või ainevaldkonna põhjal.

9.6 Õpilasuurimus peab vastama kooli õppekavas kehtestatud uurimistöö koostamise nõuetele ja seda hinnatakse vastavalt uurimistöö juhendis kirjeldatud hinde kriteeriumitele.

10. Käitumise ja hoolsuse hindamise korraldus põhikoolis

10.1 Põhikoolis hinnatakse igal trimestril õpilase käitumist ja hoolsust. Nõuded põhikooliõpilase käitumise kohta on esitatud Märjamaa Gümnaasiumi kodukorras.

10.2 Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega. Jooksvat tagasisidet õpilase käitumise ja hoolsuse kohta annavad õpetajad e-kooli kaudu.

10.3 Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega „hea”, „rahuldav” ja „mitterahuldav“.

11. Käitumise hindamine

11.1 Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine.

11.2 Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.

11.3 Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.

11.4 Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Õpilase käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise ning õppetundidest põhjuseta puudumiste eest.

12. Hoolsuse hindamine

12.1 Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

12.2 Hoolsushindega «hea» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.

12.3 Hoolsushindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt.

12.4 Hoolsushindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.

13. Käitumise ja hoolsuse hindamine gümnaasiumis

13.1 Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine.

13.2 Gümnaasiumiõpilase käitumist ega hoolsust kokkuvõtvalt ei hinnata, küll aga suunatakse seda vajadusel kujundava hindamise kaudu.

14. Hinnete ja märkuste kajastumine eKooli e-päevikus

14.1 Kui õpilane on hindelise töö ajal koolist puudunud, märgitakse e-kooli puudumise märgi järele kaldkriipsuga „X“. Pärast järeltöö sooritamist asendatakse märge „X“ hindega. Kui õpilane ei ole 10 õppepäeva jooksul üles näidanud initsiatiivi järeltööd sooritada, asendatakse märge „X“ hindega „1“.

14.2 Kordustöö hinne märgitakse kaldkriipsuga kontrolltöö hinde järele. Trimestri - või kursusehinde väljapanekul arvestatakse mõlemat hinnet.

14.3 Põhjusega puudumist märgib „P“, põhjuseta puudumist „-“.

14.4 Kehalise kasvatuse vabastust märgib „V“. Kui õpilane ei saa osaleda kehalise kasvatuse tunnis vajaliku riietuse puudumise tõttu, kasutatakse märget „R“.

15. Hinde vaidlustamine ja vaidlusküsimuste lahendamine

15.1 Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid vaidlustada 10 päeva jooksul pärast hinde teadasaamist, esitades kooli direktorile vastava kirjaliku taotluse koos põhjendusega.

15.2 Kooli direktor ja vastava aine õpetaja arutavad vaidlusküsimust ning teevad otsuse. Direktor teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.

16. Riigieksami ja ühtse põhikooli lõpueksami tulemuste vaidlustamine

16.1 Riigieksami ja ühtse põhikooli lõpueksami tulemuste peale võib esitada vaide Haridus- ja Teadusministeeriumile. Vaie tuleb esitada viie tööpäeva jooksul riigieksamitunnistuse või kooli lõputunnistus kättesaadavaks tegemise päevast arvates. Esitatud vaiete läbivaatamiseks moodustab haridus- ja teadusminister apellatsioonikomisjoni.

16.2 Apellatsioonikomisjon teeb vaidlustatud tulemusega eksamitöö kohta kümne päeva jooksul vaide esitamisest arvates ühe järgmistest otsustest: jätta eksami tulemus muutmata, tõsta eksami tulemust, langetada eksami tulemust.

16.3 Riigieksami ja ühtse põhikooli lõpueksami tulemuste kohta võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras, tingimusel et eelnevalt on esitatud vaie apellatsioonikomisjonile, kes on vaide tagastanud, ei ole seda tähtaegselt lahendanud, on jätnud eksamitulemuse muutmata või on seda langetanud.

17. Õpilaste järgmisse klassi üleviimine põhikoolis

17.1 Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

17.2 1.-3.kooliastmes viiakse õpilane, keda ei jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu.

17.3 Õpilane, kes jäetakse täiendavale õppetööle, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 31.augustiks.

18. Õpilaste täiendavale õppetööle jätmine põhikoolis

18.1 Õppeperioodi jooksul õppekava järgi omandamata jäänud nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle.

18.2 Täiendavale õppetööle jäetakse põhikooliõpilane ainetes, milles tema aastahinne on „puudulik“ või „nõrk“ või milles ta on jäänud hindamata.

18.3 Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse ja selle tulemused fikseeritakse e-päevikus.

18.4 Märkus täiendava õppetöö ja selle sooritamise kohta kantakse klassitunnistusele. Kui õpilane ei soorita täiendavat õppetööd, kantakse tunnistusele vastava aine hinne „2“ või „1“.

18.5 Täiendav õppetöö sooritatakse üldiselt 2 nädala jooksul pärast õppeperioodi lõppu. Õppepäeva pikkus on kuni kuus akadeemilist tundi. Täiendava õppetöö raames täidab põhikooliõpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid.

18.6 Pärast täiendavat õppetööd otsustatakse õpilase järgmisse klassi üleviimine. Kui õpilane ei soorita täiendavat õppetööd 2 nädala jooksul, võib talle anda lisaülesandeid ning tema üleviimine järgmisse klassi otsustatakse 31.augustiks.

18.7 1.-3. kooliastmel võib õpilase õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne “puudulik” või “nõrk”, täiendav õppetöö ei ole andnud tulemusi ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses tuuakse esile kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.

18.8 Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

18.9 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

18.10 Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi.

19. Õpilaste üleviimine järgmisesse klassi, täiendavale õppetööle jätmine ja koolist väljaarvamine gümnaasiumiastmes

19.1 Gümnaasiumiastmes viiakse õpilane järgmisse klassi, kui tema kõik kursusehinded on hinnatud vähemalt hindega “rahuldav”.

19.2 Kui õpilasel on õppeperioodi lõpuks puudulikud või nõrgad kursusehinded, siis määratakse talle täiendav õppetöö. Kokkuleppel õpetajaga võib kursusehindeid järele vastata ka kogu õppeperioodi vältel.

19.3 Gümnaasiumiastme õpilase võib jätta õpilase soovil klassikursust kordama mõjuvate põhjuste korral, kui õppenõukogu peab seda otstarbekaks.

20. Gümnaasiumist arvatakse õpilane välja:

20.1 kui ta ei ole sooritanud talle määratud täiendavat õppetööd puuduliku või nõrga kursusehinde parandamiseks ja õppenõukogu ei otsusta teisiti;

20.2 kui õpilane ei täida nominaalse õppeaja jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud;

20.3 kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja «nõrgad» või «puudulikud».

21. Põhikooli lõpetamine

21.1 Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.

21.2 Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:

21.3 kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;

21.4 kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.

21.5 Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.

21.6 Logopeedilist abi saavatele, kodu- või õpiabiõppel olevatele, kasvatusraskustega õpilaste klassis, tasandusklassis, keha-, kõne-, meelepuuete või psüühikahäiretega laste klassis õppivatele või nõustamiskomisjoni otsusega nimetatud klassides õppimist vajavatele põhikooli õpilastele ning õpilastele, kelle kodune keel erineb õppekeelest ja kes on Eestis alaliselt elanud alla kolme aasta, võib kool põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimuste ja korra alusel iseseisvalt rakendada diferentseeritud hindamist.

21.7 Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keele teise keelena eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina.

22. Gümnaasiumi lõpetamine

22.1 Gümnaasiumi lõputunnistuse annab gümnaasium õpilasele:

22.2 kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad või valikkursuste puhul rahuldavad või arvestatud; kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele, matemaatika ja võõrkeele (inglise, prantsuse, vene või saksa keeles) riigieksamid;

22.3 kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele gümnaasiumi koolieksami;

22.4 kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina.