KOOLI KODUKORD

KINNITATUD
direktori 30.09.2020
käskkirjaga nr 1-4/10

Märjamaa Gümnaasiumi kodukord

Märjamaa Gümnaasiumi kodukord on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) §68 ja teiste Eesti Vabariigi seaduste alusel. Kodukord on õpilastele, kooli töötajatele ja kooli külalistele täitmiseks kohustuslik.

 

1. Üldkorraldused

1.1. Märjamaa Gümnaasiumi (edaspidi kool) õppetegevusi kajastab tunniplaan, kooli õppekava toetavate õppekava väliste tegevuste järjestust ja ajalist kestust päevakava. Tunniplaan ja kooli päevakava on avaldatud kooli kodulehel ja selle muudatuste kohta teavitavad õpilasi klassijuhatajad tunnis või eKooli sõnumite kaudu. Lapsevanemaid (siin ja edaspidi mõistetakse vanema all ka õpilase seaduslikku esindajat) teavitavad kooli päevakava ja selles toimuvate muudatuste kohta klassijuhataja, õpetajad, õppealajuhatajad, sekretär või arendus- ja noorsootööjuht eKooli sõnumite, e-posti või kooli veebilehe kaudu.

1.2. Kooli juhtkonna poolt määratud isikud avavad koolimaja uksed kell 7.30 ja sulgevad kell 18.00. Väljaspool nimetatud kellaaegu tohib koolimajas viibida ainult osalemiseks huviringides või erikokkuleppel juhtkonnaga. Kooli juhtkonna koosseisu kinnitab direktor. Info juhtkonna koosseisu kohta on avaldatud kooli kodulehel ja koolimajas infostendil.

1.3. Koolitundide algus- ja lõpuajast teavitatakse koolimajas helisignaali abil.

1.4. Kool on haridusasutus ja õpilased, õpetajad ning kõik koolitöötajad valivad oma riietuse sellest lähtuvalt – riietus on korrektne, puhas ja terve. Kooliruumides ei kanta peakatteid (sh kapuutsi), keha paljastavat (õlad, selg ja kõht peavad olema kaetud) ega solvava või sobimatu (näiteks vägivalda või uimasteid propageerivad, 18+ jms) sümboolikaga riietust. Spordirõivaid kantakse ainult kehalise kasvatuse tunnis või teema- ja spordipäevadel. Üleriided ja välisjalatsid jäetakse kooli garderoobi. Garderoobis hoitakse riided nagis, jalanõud asetatakse kotti või restile. Kooli ruumides kantakse vahetusjalatseid, mis ei kahjusta põrandaid (võimalusel heleda tallaga jalatsid). Pidulikel kogunemistel ja aktustel (õppeaasta alustamine ja lõpetamine, vabariigi aastapäeva aktus, jõulukontsert jmt) kantakse pidulikku ja akadeemilisele üritusele sobivat riietust.

1.5. Kooli territooriumil või koolimajas asuvate isiklike asjade säilimise eest vastutavad õpilane ja kool. Kool ei vastuta järelevalveta jäetud raha ja väärtesemete (telefonid, kellad, digiseadmed jms) eest.

1.6. Õpilane võtab kooli kaasa õppetööks vajalikud ja õpetajaga kokku lepitud õppevahendid. Kehalise kasvatuse tundides peab igal õpilasel olema eririietus ja spordijalanõud, mis vastavad ilmastikutingimustele.

1.7. Õpilased sisenevad klassiruumi pärast esimest õppetunni alguse märguannet ja asuvad kokkulepitud kohtadele. Õpetaja alustab tundi pärast teist märguannet.

1.8. Vahetundides üldjuhul klassides ei viibita. Vahetunnis võib klassis olla õpetaja loal.

1.9. Kooliruumides lärmamine, jooksmine, kaasõpilaste asjade äravõtmine ja loopimine, kooli õppevahendite, -mööbli ja muu vara tahtlik rikkumine on keelatud. Õpilane kannab vastutust kooli soetatud ja tema kasutusse antud õppevahendite otstarbekohase kasutamise eest.

1.10. Suvevaheajale minnes, kooli lõpetamisel või koolist väljaarvamisel on õpilane kohustatud tagastama koolile kuuluvad õppevahendid. Õppevahendite tahtliku rikkumise või kaotamise korral tuleb kahju õpilasel ja/või tema vanemal koolile hüvitada.

1.11. Koolimajast või kooli hoovist leitud esemed toimetab leidja kooli kantseleisse, kust kaotajal on võimalus neid küsima minna. Leitud esemetest, millele ei ole kantseleisse kahe nädala jooksul järele tuldud, on koolil õigus teavitada avalikkust kooli kodulehe või sotsiaalmeedia kaudu. Üle kuu aja kantseleis omanikku oodanud esemed on koolil õigus taaskasutusse anda või hävitada.

1.12. Toitlustamine ja igasugune toidu tarbimine toimub kooli sööklas. Mujal kooli ruumides on toidu tarbimine lubatud ainult klassijuhatajaga, aineõpetajaga või juhtkonnaga kokku lepitult. Toidu ja/või joogiga (v.a suletavad pudelid joogiveega) õpperuumidesse sisenemine on keelatud. Õppetunnis on vajadusel lubatud vee joomine.

1.13. Võimlas, aeroobikasaalis, õppeköögis, keemia-, füüsika-, tööõpetuse-, käsitöö- ja arvutiklassis peavad õpilased täitma nende ruumide kasutamise erinõudeid, mis avalikustatakse vastavate klasside infostendil ja/või tehakse teatavaks õpetaja poolt.

1.14. Õppetunni ajal on õpilase mobiiltelefon ja teised elektroonilised seadmed (v.a käekell) seadistatud hääletule režiimile või välja lülitatud ja asuvad kotis. Mobiiltelefoni või muid elektroonilisi seadmeid tohib kasutada vaid õppimise eesmärgil ja ainult siis, kui õpetaja on vastava korralduse andnud. Tunnis mittesihipäraselt kasutatud mobiiltelefoni või muu elektroonilise seadme võtab aineõpetaja, klassijuhataja või juhtkonna liige hoiule vastavalt punktis 8 kirjeldatule.

1.15. 2.–8. klasside ning 10. ja 11. klasside õpilased sooritavad õppeaasta lõpul direktori kinnitatud tegevuskava alusel õppe- ja tööpraktika.

1.16. Õpilasel on õigus kasutada õppekava välises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid. Kooli ruumide või vahendite õppe- ja huvitegevuse välist kasutamist korraldab arendus- ja noorsootööjuht. Kõikide vahendite kasutamine tuleb iga kord suusõnaliselt või e-kirja teel kokku leppida oma klassijuhataja (kes kooskõlastab arendus- ja noorsootööjuhiga) või vähemalt kooli ühe juhtkonna liikmega. Nende kasutamisel tuleb järgida konkreetse vahendi kasutamise juhiseid, kasutada neid sihtotstarbeliselt ja heaperemehelikult.

1.17. Kooli kodukord arutatakse õpilastega läbi iga õppeaasta esimeses klassijuhataja tunnis. Kui õpilane tuleb kooli muul ajal kui õppeaasta alguses, tutvustab klassijuhataja talle kooli kodukorda esimesel võimalusel. Kodukorra reeglite täitmist kinnitab õpilane oma allkirjaga (lisa 3). Kodukorras muudatuste tegemisel arutab klassijuhataja õpilastega kodukorra uuesti läbi 1 nädala jooksul kodukorras muudatuste kehtestamisest ning reeglite täitmist kinnitavad õpilased allkirjaga (lisa 3).

 

2. Õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise kord

2.1. Õpilasel on kohustus viibida kogu õppepäeva jooksul kooli territooriumil või õpetaja, klassijuhataja või kooli juhtkonna liikme korraldusel õppekäigul välja arvatud vanema kirjalikul nõusolekul, klassijuhataja, kooli sotsiaalpedagoogi, kooliõe või kooli juhtkonna liikme loal või korraldusel. Kooli territooriumiks on käesoleva korra kontekstis lisaks koolimajale ja -aiale ka kooli juhtkonna poolt määratletud muud ruumid või alad, kus toimub õpilase päevakava või individuaalse õppekava alusel toimuv õppetöö. Õpilaste ja koolitöötajate turvalisuse ning õpilaste üle järelevalve tagamiseks võib kool kontrollida ja vajadusel piirata kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist. Kool ei vastuta õppepäeva ajal kooli territooriumilt lahkunud õpilase eest, kui tal puudub vanema kirjalik nõusolek, klassijuhataja, kooli sotsiaalpedagoogi, kooliõe või kooli juhtkonna liikme luba või korraldus, milles on vastutus õpilase eest fikseeritud.

2.2. Õpilasel ja koolitöötajatel on keelatud kooli territooriumil omada, tarbida ja jagada energiajooke, alkohoolseid jooke, tubakatooteid (sh e-sigarette), suitsuvabasid tubakatooteid (sh huule-, närimis-, nuusk-, põsktubakat jmt) ja narkootilisi aineid.

2.3. Õpilasel on keelatud kooli kaasa võtta vahendeid või aineid, millega võib tekitada tervisekahjustuse või materiaalse kahju. Kui koolitöötajal tekib põhjendatud kahtlus, et õpilase valduses on selliseid või PGS § 44 lg 11 nimetatud esemeid või aineid, võtab koolitöötaja kasutusele meetmed vahetu või vahetult eesseisva ohu vähendamiseks või kõrvaldamiseks ja teavitab esimesel võimalusel kooli juhtkonda. Kooli juhtkond teavitab viivitamata politseid, kui kahtlustab, et õpilasel on relv, tema omanduses on lõhkeainet või ainet, mis tekitab narkootilist joovet.

2.4. Õpilane ja koolitöötaja ei kasuta koolis ja kooli territooriumil vaimset ega füüsilist vägivalda.

2.5. Kaasõpilaste ja kooli personali filmimine, pildistamine ja lindistamine ilma nende nõusolekuta on keelatud.

2.6. Vaimse ja füüsilise turvalisuse ohust teada saamisel (sh kui ta on ise kogenud vaimset või füüsilist vägivalda) informeerib õpilane ja/või koolitöötaja klassijuhatajat (klassijuhatajaid), sotsiaalpedagoogi, õppealajuhatajat või direktorit, kelle pädevuses on juhtumi lahendamine või selle juhtumi lahendamise edasiandmine väljaspool kooli olevatele isikutele või asutustele. Ainetunnis toimuvad vahejuhtumid lahendab esimeses järjekorras aineõpetaja.

2.7. Aineõpetaja, klassijuhataja, sotsiaalpedagoog, õppealajuhataja või direktor võtab vajadusel juhtumis osalenud isikutelt ning pealtnägijatelt suulised või kirjalikud seletused ning selgitab välja juhtumiga seotud asjaolud, järgides järgmist korda:

2.7.1. suulise seletuse võtmise kohta koostatakse kirjalik protokoll, kus märgitakse seletuse andmise ja juhtumi toimumise kuupäevad, seletuse andnud isiku ja pealtnägijate andmed ning kirjeldatakse juhtumi sisu (lisa 1);

2.7.2. kirjaliku seletuse puhul esitab seletuse andja kirjaliku seletuskirja, kus märgitakse seletuse andmise ja juhtumi toimumise kuupäevad, seletuse andnud isiku andmed ning kirjeldatakse juhtumi sisu;

2.7.3. protokolli juurde lisatakse juhtumi asjaolusid tõendavad dokumendid ja vajadusel ka asitõendid.

2.8. Õpilaselt suulise või kirjaliku seletuse võtmisest teavitab aineõpetaja, klassijuhataja, sotsiaalpedagoog, õppealajuhataja või direktor õpilase vanemat, kellel on õigus tutvuda õpilaselt võetud seletuse ja juhtumi asjaolude kohta koostatud dokumentidega, mida säilitatakse kooli kantseleis.

2.9. Süüteo avastamisest teatavad õpilased või kooli töötajad direktorile. Direktor kutsub vajadusel kohale politsei või päästeameti ning vajadusel teavitab süüteost ja selle toime pannud isikutest vallavalitsust ja teisi pädevaid ametiasutusi, kes tegelevad süüteo toime pannud isikuga edasi vastavalt oma pädevusele.

2.10. Eesmärgiga ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses § 58 sätestatud tingimustel ja korras.

 

3. Õpilase ja tema seadusliku esindaja teavitamine hindamise korraldusest koolis, õpilase õpitulemuste hindamisest ja õppimise kohta antud hinnangutest.

3.1. Kooli õppekavaga sätestatud hindamise korraldus „Märjamaa Gümnaasiumi hindamise põhimõtted ja kord” on avalikustatud kooli veebilehel. Täiendavalt tutvustavad klassijuhatajad hindamise korraldust õppeaasta esimesel lastevanemate koosolekul.

3.2. Trimestri või kursuse algul teavitab aineõpetaja õpilasi vastavas õppeaines nõutavatest teadmistest ja oskustest, nende hindamise ajast ja vormist.

3.3. Klassijuhataja teeb õppeaasta algul õpilastele teatavaks õpilaste käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted ja kriteeriumid põhikoolis ning käitumise hindamise põhimõtted ja kriteeriumid gümnaasiumis.

3.4. Õpilast ja tema seaduslikku esindajat teavitab kool trimestri või kursuse jooksul saadud hinnetest e-päeviku (e-kooli) ja vajadusel hinnetelehe vahendusel.

3.5. Õpilast ja tema seaduslikku esindajat teavitab kool kokkuvõtvatest trimestri-, kursuse-, aasta- ja kooliastme hinnetest ning käitumise ja hoolsuse hinnetest e-kooli ja/või klassitunnistuse kaudu.

3.6. Õpilasel on õigus saada teda õpetavalt klassi- või aineõpetajalt teavet oma hinnete kohta.

3.7. Hinnatava töö sooritamise ajal puudumise või selle ebaõnnestumisega seotud küsimustes, aga ka järelevastamise korraga seotud küsimustes saab teavet hindamise korraldusest, mis on avalikustatud kooli veebilehel ja/või vastava aine õpetajalt.

 

4. Gümnaasiumiastme õpilase koolist väljaarvamise alused

4.1. 10.–11. klassi õpilane arvatakse koolist välja, kui tal on ühe õppeaasta jooksul kolmes või enamas õppeaines üle poole kursusehinnetest “nõrgad” või “puudulikud”.

4.2. 10.–11. klassi õpilane arvatakse koolist välja, kui ta ei sooritanud õppeaasta lõpuks (31. augustiks) talle määratud täiendavat õppetööd “puuduliku” või “nõrga” kursusehinde parandamiseks ja kui õppenõukogu ei otsusta teisiti.

4.3. Gümnaasiumiastme õpilane arvatakse koolist välja juhul, kui talle on määratud ühe õppeaasta jooksul kolm kirjalikku noomitust (direktori käskkirja).

 

5. Õppetööst puudumine ja sellest teavitamise kord

5.1. Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppetöös.

5.2. Õppetööst puudumine on lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel. Klassijuhataja (vajadusel koostöös kooli juhtkonnaga) otsustab, kas õppetööst puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks. Õppetundidest puudumise mõjuvad põhjused on järgmised:

5.2.1. õpilase haigestumine või temale tervishoiuteenuse osutamine;

5.2.2. läbimatu koolitee või muu vääramatu jõud, sealhulgas sotsiaalministri määruses „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ sätestatud ilmastikutingimused, mille puhul on põhjendatud õppest puudumine;

5.2.3. olulised perekondlikud põhjused;

5.2.4. kooli või muu organisatsiooni esindamine õpilasüritustel;

5.2.5. kooli tähtpäevade ja oluliste ürituste ettevalmistamine.

5.3. Kui õpilane puudub koolist, teavitab ta ise või lapsevanem sellest klassijuhatajat, sotsiaalpedagoogi või kooli sekretäri. Õppest puudumisest ja selle põhjustest peab kooli informeerima hiljemalt puudumise esimesel päeval e-kooli sõnumiga, e-kirjaga või helistades. Kui õpilane või lapsevanem ei ole kooli puudumisest teavitanud, teavitab klassijuhataja sellest e-kooli sõnumi, e-kirja või telefoni teel lapsevanemat hiljemalt puudumisele järgneval õppepäeval. Hiljemalt ülejärgmisel õppepäeval pärast puudumise põhjuste äralangemist (st kooli tagasi jõudmisest) teavitab vanem kooli puudumise kestusest.

5.4. Õpilane või tema vanem või muu organisatsioon on kohustatud esitama direktorile eelnevalt õppetööst vabastamise taotluse, juhul kui õpilane puudub koolivälise tegevuse (nt treeninglaagrid, õpilasvahetused) tõttu rohkem kui kolm päeva. Antud perioodi õppematerjali on õpilane kohustatud omandama iseseisvalt.

5.5. Kui õpilane või vanem ei ole kooli puudumisest teavitanud ning koolil ei õnnestu puudumise põhjust välja selgitada, teavitab klassijuhataja hiljemalt kolmandal õppest puudumise päeval sellest õppealajuhatajat, kes teavitab vajadusel õpilase elukohajärgse vallavalitsuse sotsiaalosakonda.

5.6. Kui kooli töötajal (esmajärjekorras klassijuhatajal) on tekkinud põhjendatud kahtlus, et õpilase puudumise põhjendamisel on esitatud ebaõigeid andmeid, on kooli töötajal õigus taotleda vanemalt täiendavaid selgitusi või pöörduda õpilase elukohajärgse vallavalitsuse poole, kes selgitab välja puudumise tegelikud põhjused ja tagab koolikohustuse täitmise.

 

6. Õpilaste tunnustamise kord

6.1. Õppeperioodi lõpul ja kooli lõpetamisel eduka õppimise eest tunnustatakse õpilast vastavalt Märjamaa Gümnaasiumi põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste tunnustamise korrale. Lisaks tunnustatakse õpilasi vastavalt p 6.2 – 6.5.

6.2. Eduka õppimise, silmapaistvate saavutuste, kooli- ja klassiväliste sündmuste korraldamise või nendel osalemise eest avaldab kool õpilasele tunnustust kiitusega, mis vormistatakse suuliselt, kirjalikult, direktori käskkirjaga või tänukaardiga.

6.3. Parimate õppurite nimed ja fotod kannab kool autahvlile, seejuures arvestatakse ka jooksva õppeaasta käitumist ja õppetöö tulemusi.

6.4. Parimatele põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajatele kingib kool raamatu, kinkekaardi või meene.

6.5. Parimaid õppureid tunnustab kool õppenõukogu otsuse alusel oiviku meenega (kleepsuga). Oiviku meenega tunnustatakse:

6.5.1. põhikooliastme õpilast, kui tema aastahinded on “5” ja/või “4” ja käitumine vähemalt “hea”;

6.5.2. gümnaasiumiõpilast, kui tema õppeainete kursusehinded on “5” ja/või “4” või ühe kursuse hinne “3” ja käitumine vähemalt “hea”.

 

7. Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine õpilase suhtes

7.1. Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma, mitte eksima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide vastu ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid.

7.2. Enne tugi- või mõjutusmeetme määramist kuulatakse ära õpilase selgitused ja põhjendatakse õpilasele tugi- või mõjutusmeetme valikut. Õpilasel ja ajutise õppetöös osalemise keelu rakendamise korral (punkt 7.7.) võimaldatakse ka lapsevanemal enne mõjutusmeetme rakendamist anda arvamus õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta.

7.3. Õpilase suhtes võib rakendada järgmisi tugimeetmeid: arenguvestluse läbiviimine, individuaalse õppekava rakendamine, õpilase suunamine pikapäevarühma, kooli juures tegutsevasse huviringi, tugispetsialisti teenuse osutamine, õpilase üleviimine käitumisprobleemidega või kasvatusraskustega õpilaste klassi ning üht või mitut järgmist mõjutusmeedet:

7.3.1. klassijuhataja või aineõpetaja märkus päevikus või e-koolis (õpilane on kohustatud võtma märkusele vanema allkirja või e-koolis kinnituse selle kättesaamise kohta);

7.3.2. vestlus klassijuhatajaga (vajadusel koos aineõpetaja(te)ga)

7.3.3. õpilase käitumise arutamine vanemaga (klassijuhataja ja/või aineõpetaja(d) ja/või tugispetsialistid ja/või kooli juhtkonna liige (liikmed));

7.3.4. õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures (koos klassijuhataja ja/või aineõpetaja(te)ga);

7.3.5. õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus;

7.3.6. õpilasele tugiisiku määramine (lisaks klassijuhatajale);

7.3.7. kirjalik noomitus;

7.3.8. esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, kooli hoiulevõtmine (vt ptk 8);

7.3.9. õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused;

7.3.10. konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks;

7.3.11. kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada vaid õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul;

7.3.12. pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul, seejuures arvestades koolist koju jõudmiseks vajaliku transpordi vajadusega;

7.3.13. ajutine keeld võtta osa õppekava välisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest;

7.3.14. ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused;

7.3.15. vestlus noorsoopolitseinikuga;

7.3.16. juhtumi suunamine lastekaitsetöötajale.

Mõjutustegevuse korraldamisel rakendatakse võrgustiku põhimõtet, kuhu kaasatakse juhtumite lahendamiseks vajalikke koolitöötajaid ja/või spetsialiste väljastpoolt kooli.

7.4. Põhjendamata puudumise korral kehtivad õpilase jaoks jooksval õppeaastal järgmised mõjutusvahendid vastavalt puudutud tundide arvule:

7.4.1. 1 tund – klassijuhataja või aineõpetaja suuline märkus;

7.4.2. 2 tundi – lapsevanema informeerimine e-kooli kaudu (õpilane on kohustatud vanemalt saama kirjaliku kinnituse informatsiooni kätte saamise kohta);

7.4.3. 3–14 tundi – kooli sotsiaalpedagoogi vestlus lapsevanemaga;

7.4.4. 15 tundi – õpilase ja lapsevanema kutsumine juhtkonna arutelule; kaasatakse klassijuhataja ja sotsiaalpedagoog;

7.4.5. alates 16. tunnist – direktori käskkirjaline noomitus tunnistusele kandmisega ja/või käitumishinde alandamine mitterahuldavaks.

7.5. Konkreetse mõjutusmeetmete valiku ja rakendamise otsustab klassijuhataja ettepanekul direktor või tema volitatud isik, välja arvatud punktis 7.3.14 sätestatud mõjutusmeetme rakendamise, mida otsustab õppenõukogu.

7.6. Punktides 7.3.9 ja 7.3.12 sätestatud mõjutusmeetmete rakendamise ajal tagab kool järelevalve õpilase üle ja vajaduse korral õpilase pedagoogilise juhendamise.

7.7. Ajutist õppes osalemise keeldu koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused võib õpilase suhtes rakendada kuni 10 õppepäeva ulatuses ühe poolaasta jooksul. Otsus ajutise õppes osalemise keelu kohaldamise kohta vormistatakse kirjalikult ja toimetatakse õpilasele või piiratud teovõimega õpilase puhul vanemale kätte e-posti teel või antakse kätte allkirja vastu. Õpilasele, kellele kohaldatakse ajutist õppes osalemise keeldu, koostatakse koostöös õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul koostöös vanemaga individuaalne õppekava, et tagada nõutavate õpitulemuste saavutamine. Piiratud teovõimega õpilase vanem tagab käesolevas punktis nimetatud mõjutusmeetme kohaldamise ajaks järelevalve õpilase üle ning õppe korraldamise individuaalse õppekava kohaselt.

7.8. Enne tugi- või mõjutusmeetme määramist kuulatakse ära õpilase selgitused ja põhjendatakse õpilasele vastava meetme valikut. Punktides 7.3.12, 7.3.13 ja 7.3.14 sätestatud mõjutusmeetme rakendamisest teavitatakse kirjalikult piiratud teovõimega õpilase vanemat. Punktis 7.3.14 sätestatud mõjutusmeetme rakendamisel võimaldatakse ka vanemal enne mõjutusmeetme rakendamist anda arvamus õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta.

 

8. Kooli hoiule antud esemete hoiustamise ja nende tagastamise kord

8.1. Kooli hoiule antud esemete hoiustamisel ja nende tagastamisel lähtub kool võlaõigusseaduse §-des 883–986 sätestatust.

8.2. Esemed või ained, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kodukorraga kooskõlas või ohustavad isikut ennast või teist isikut, võetakse kooli hoiule koolitöötaja poolt (aineõpetaja, klassijuhataja, sotsiaalpedagoog või juhtkonna liige). Hoiule võtmise kohta koostab protokolli eseme ja/või aine äravõtja. Protokolli märgitakse kooli nimetus, õpilase nimi, klass, hoiule võtmise aeg, ajaline kestus ja põhjus ning hoiule võetava asja kirjeldus. Nimetatud esemeid või aineid hoitakse kantseleis või vastava eseme või aine hoidmise ja säilitamise tingimustele vastavas kohas. Asi tagastatakse õpilasele õppepäeva lõpus allkirja vastu. Isikut ohustavad või korduvalt kooli hoiule võetud esemed või ained tagastatakse õpilase vanemale (lisa 2) välja arvatud ese või aine, mis on keelatud PGS § 44 lõike 11 kohaselt, mille puhul kool teavitab politseid ja annab need viivitamata politseile üle.

8.3. Kui õpilane, kellelt asi hoiule võetakse, ei ole asja omanik ega selle seaduslik valdaja või kui asja ei võetud hoiule isikult ning omanik või seaduslik valdaja on tuvastatav, teavitab eseme hoiule võtja omanikku või seaduslikku esindajat asja hoiule võtmisest viivitamata. Kui omanik pole tuvastatav, asi taaskasutatakse või hävitatakse.

8.4. Kooli hoiule võetud esemeid on keelatud omaniku loata kasutada ning neid tuleb hoiustada viisil, mis ei põhjusta eseme kahjustamist või hävitamist.

 

9. Õpilaspileti väljastamise ja kasutamise kord

9.1. Õpilaspilet antakse õpilasele tema enda või piiratud teovõimega õpilase vanema poolt internetikeskkonnas minukool.ee esitatud taotluse alusel tasuta. Õpilaspileti väljastamiseks esitatud taotluse kinnitab kooli sekretär.

9.2. Õpilaspiletid väljastab kooli kantseleist kooli sekretär.

9.3. Väljastatud õpilaspilet kehtib väljastamisest järgneva aasta 1. oktoobrini. Õpilaspileti kehtivuse pikendamise algusajast teavitab õpilasi klassijuhataja, pileti kehtivuse pikendamiseks pöördub õpilane ise kooli kantseleisse. Õpilaspileti pikendamise vormistab kooli sekretär.

9.4. Õpilane kasutab õpilaspiletit viisil, mis välistab selle kahjustamise, hävimise, kaotamise või varastamise. Õpilaspileti kadumise korral esitab õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem internetikeskkonnas minukool.ee taotluse õpilaspileti dublikaadi väljatamiseks. Duplikaadi eest tasub õpilane või vanem vastavalt minukool.ee poolt kehtestatud hinnakirjale.

9.5. Õpilane kasutab õpilaspiletit ette nähtud soodustuse saamiseks, isikusamasuse või õpilasstaatuse tõendamiseks või muul kooli reeglite või Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud eesmärkidel.

9.6. Õpilaspiletit on keelatud edasi anda kolmandatele isikutele.

9.7. Õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on kohustatud õpilaspileti koolile tagastama peale õpilase väljaarvamist kooli õpilaste nimekirjast.

 

10. Jälgimisseadmestiku kasutamise kord

10.1. Õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks, olukorrale reageerimiseks ning koolihoone ja -vara kaitseks on kool paigaldanud oma territooriumile jälgimisseadmestiku, sealhulgas sisse- ja väljapoole hooneid.

10.2. Jälgimisseadmestiku kasutamisel lähtub kool turvaseaduse ning isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetest.

10.3. Jälgimisseadmestiku ülesanded:

10.3.1. jälgida koolihoones ja territooriumil inimeste, protsesside või esemete liikumist;

10.3.2. tagada koolihoone ja -vara kaitse;

10.3.3. tuvastada korrarikkujaid;

10.3.4. aidata analüüsida vahejuhtumeid ja eriolukordi.

10.4. Jälgimisseadmestiku kasutamisest teavitamiseks kasutatakse hoonete või ruumide ustel, kus jälgimisseadmestik on paigutatud, kleebist, millel on videokaamera kujutis või sõna „VIDEOVALVE”.

10.5. Jälgimisseadmestik töötab katkestamatult ööpäevaringselt.

10.6. Jälgimisseadmestiku salvestist säilitatakse vähemalt üks kuu salvestamise päevast arvates. Salvestist säilitatakse piiratud juurdepääsuga ruumis.

10.7. Jälgimisseadmestiku salvestusandmeid on õigus näha ja kasutada ainult kooli juhtkonnal või kirjalikul loal direktori poolt volitatud isikul. Jälgimisseadmestiku salvestise võib välja anda õigusrikkumise menetluses õigusrikkumist seaduse kohaselt menetleva asutuse nõudmisel.

10.8. Koolil on õigus muuta videokaamerate arvu ja paigaldamiskohti.

Koolil on õigus õpilasi isikustamata näidata kooli territooriumil toimuvatel või toimunud sündmustel tehtud pilte või videoid kooli kodulehel ja/või kooli poolt hallatavates sotsiaalmeediakanalites. Seejuures on õpilasel õigus paluda temast avalikustatud salvestis eemaldada.

LISA 1
LISA 2
LISA 3

Close Menu