Koolieksami eristuskiri

MÄRJAMAA GÜMNAASIUMI

KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI

1. Koolieksami eesmärk

1.1. Tulenevalt gümnaasiumi riiklikust õppekavast, peab gümnaasiumi õpilane sooritama vähemalt rahuldavale tulemusele gümnaasiumi koolieksami.

1.2. Koolieksami eesmärgiks on:

1) hinnata õpilaste riiklikus õppekavas määratletud õpitulemuste taset;

2) suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi;

3) võimaldada õpilasel saada objektiivsem pilt oma õpitulemustest;

4) saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis.

 

2. Koolieksami sihtrühm

2.1. Eksami peavad sooritama kõik Märjamaa Gümnaasiumi õpilased, kes on läbinud gümnaasiumi riikliku õppekava ning kooli õppesuuna õppekava.

2.2. Eksamist vabastamise tingimused

Kui õpilast on hinnatud gümnaasiumi õppeaja jooksul kõikide õppeainete kõikides kursustes hinnetega “väga hea”, “hea” või “arvestatud”, on ta soovi korral koolieksami sooritamisest vabastatud. Koolieksamihinde määramisel arvestatakse eksamiaine kokkuvõtva hinde väärtus.

 

3. Koolieksami tase

3.1. Eksamitöö koostamisel arvestatakse kehtivat gümnaasiumi riiklikku õppekava ja Märjamaa Gümnaasiumi õppekava. Lähtutakse vastavate ainete ainekavas toodud õppesisust ja õpitulemustest ning kooli õppekavas toodud üldpädevustest.

3.2. Gümnaasiumi lõpetaja

1) suudab hinnata oma taotlusi, arvestades oma võimeid ning võimalusi;

2) oskab valida ja kasutada eri märgisüsteeme informatsiooni vastuvõtmiseks, talletamiseks, tõlgendamiseks, edastamiseks, loomiseks ja vahetamiseks;

3) mõtleb kriitiliselt, oskab oma mõtte- ja tegevuskäiku analüüsida ning hinnata; kasutab kriitilist mõtlemist mis tahes seisukoha üle otsustamisel;

4) oskab oma otsuseid argumenteerida.

 

4. Koolieksami vorm

4.1. Koolieksam on kirjalik ja/või suuline.

4.2. Koolieksami õppeaine võib õpilane valida esitatud loetelust:

1) Ajalugu

2) Bioloogia

3) Füüsika

4) Geograafia

5) Keemia

6) Kirjandus

7) Kehaline kasvatus

8) Kunstiajalugu

9) Majandusõpetus

10) Muusika

11) Võõrkeel (mitte riigieksamiaine)

12) Ühiskonnaõpetus

4.3. Koolieksamiaine valib õpilane 20.jaanuariks.

4.4. Eksamil käsitletavad teemad on õpilasele eelnevalt teada.

4.5. Eksamil käsitletavad teemad teatab aineõpetaja õpilasele hiljemalt 1.veebruariks.

4.6. Eksamimaterjalid edastab aineõpetaja kooli direktorile 15.maiks.

4.7. Kirjalik koolieksam

4.7.1. Eksami sooritamiseks on ette nähtud 180 minutit.

4.7.2. Eksamitöö eest on võimalik saada maksimaalselt 100 punkti.

4.7.3. Iga küsimuse või ülesande juurde on märgitud selle eest saadav maksimumpunktide arv.

4.7.4. Eksamil on ülesanded erineva raskusastmega ja hõlmavad erinevaid tasandeid: teadmine, teadmiste rakendamine, mõistmine, analüüs, süntees, hinnangu andmine.

4.8. Suuline koolieksam

4.8.1. Eksami maksimaalne ajaline kestus ühele õpilasele on 30 minutit, koos ettevalmistusega 60 minutit.

4.8.2. Eksam toimub eksamipiletite alusel, piletis on 2-3 küsimust.

4.8.3. Eksamipiletite minimaalne arv on 20.

 

5. Koolieksami korraldus

5.1. Eksamiruumis istuvad õpilased ühekaupa.

5.2. Eksamil on vajalikud järgmised vahendid: sinine või must pastapliiats/sulepea, harilik pliiats ja joonlaud jooniste tegemiseks ning taskuarvuti.

5.3. Abimaterjalid, mida lubatakse koolieksamil kasutada antakse eksaminandile koos eksamitööga.

5.4. Keelatud on korrektuurpliiatsi või –lindi kasutamine, vastuste kirjutamine hariliku pliiatsiga, lisapaberi kasutamine (mustandipaber antakse koos eksamitööga), programmeeritava taskuarvuti, elektronmärkmiku, mobiiltelefoni jmt kasutamine.

5.5. Eksaminand ei tohi eksami ajal eksamiruumist lahkuda, välja arvatud vältimatu vajaduse korral.

5.6. Eksamiruumist väljas viibimise ajaks annab eksaminand oma kirjaliku töö eksamikomisjonile, kes märgib eksamitööle eksaminandi eksamiruumist lahkumise ja tagasituleku kellaaja.

5.7. Eksamikomisjoni liige kõrvaldab eksaminandi ette hoiatamata eksamilt, kui eksaminand kasutab eksami sooritamisel kõrvalist abi või kirjutab maha, üritab seda teha või aitab sellele kaasa, on võtnud eksamile kaasa mittelubatud abivahendeid või eksaminandi käitumine häirib eksami läbiviimist või teisi õpilasi.

5.8. Eksamilt kõrvaldatud eksaminandi eksam loetakse mittesooritatuks ning tuleb sooritada järeleksam.

5.9. Tervisega seotud erivajadustest tuleb enne koolieksami algust eksamikomisjoni teavitada, vastava otsuse võimalikest muutustest eksami korralduses teeb eksamikomisjon.

5.10. Eksamile hilinemisest peab eksaminand teavitama klassijuhatajat või õppealajuhatajat. Mõjuval põhjusel võib ka enam kui 15 minutit hilinenut eksamikomisjoni otsusel lubada koolieksamile.

5.11. Õpilastele, kes mõjuval põhjusel ei saanud eksamil osaleda, määrab direktor käskkirjaga lisaeksamiaja.

 

6. Koolieksamitöö ja suulise vastamise hindamine

6.1. Kõik eksamitööd või suulised vastused hinnatakse vastava eksamikomisjoni poolt.

6.2. Eksamikomisjon on moodustatud direktori käskkirjaga ning komisjoni ülesandeks on eksami läbiviimine ja eksamitööde parandamine.

6.3. Hindamisprotsessis osalevad kõik komisjoniliikmed.

6.4. Hindamisjuhend on koostatud koos eksamimaterjalidega eksamit ettevalmistava aineõpetaja poolt.

6.5. Kõik küsimused ja ülesanded on arvestuslikud, st maksimaalse punktide arvu saab kõikidele küsimustele õigete vastuste andmise korral.

6.6. Hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2”

20–49% ning hindega „1” 0–19%.

6.7. Eksam loetakse sooritatuks, kui selle eest on saadud 50% võimalikust maksimumpunktisummast.

6.8. Iga üksiku küsimuse vastus hinnatakse eelnevalt kokkulepitud hindamiskriteeriumite alusel. Mitmeelemendiliste küsimuste või ülesannete puhul hinnatakse iga elementi eraldi. Valikvastustega ülesande hindamisel on võimalik saada 1 punkt iga õigesti vastatud valiku eest, maksimumtulemus saadakse siis, kui kõik vastused on õiged. Arvutusülesannete korral hinnatakse ülesande iga olulist etappi 1 punktiga.

6.9. Eksamikomisjon ei loe ega hinda mustandipaberile kirjutatut.

6.10. Kui koolieksamikomisjonil tekib suulise eksami hindamisel lahkarvamusi, otsustatakse hinne häälteenamusega. Komisjoniliikmete eriarvamused kantakse protokolli.

 

7. Tulemuste apelleerimine

7.1. Kui õpilane ei ole eksamitulemusega rahul, siis ta esitab eksamihinde teatavaks tegemise päevast arvestades viie tööpäeva jooksul apelleerimisavalduse kooli direktorile.

7.2. Direktor suunab avalduse eksamikomisjonile, kes vaatab apellatsiooni läbi ja annab vastuse viie tööpäeva jooksul.

 

8. Korduseksam

8.1. Korduseksami sooritab õpilane, kes esmasel eksami tegemisel ei saanud 50% võimalikest punktidest.

8.2. Korduseksami sooritamise aja ja komisjoni koosseisu määrab direktor käskkirjaga.