Õhtulehes 15.04.2026 avaldatud Eesti gümnaasiumide edetabelis paigutati Märjamaa Gümnaasium 24. kohale kokku 129 kooli hulgas. Ühtlasi on Märjamaa Gümnaasium edetabelis Raplamaa parim gümnaasium Rapla Gümnaasiumi (61. koht) ja Kohila Gümnaasiumi (62. koht) ees.
Kommenteerib Märjamaa Gümnaasiumi direktor Eero Raun: „Täname Õhtulehe toimetust sellise tunnustava reitingu avaldamise eest, aga võtame seda avansina. Jätkame tööd kooli õppetöö ja õpikeskkonna kvaliteedi edasiarendamisel. Kindlasti tahame ka edaspidi kuuluda Eesti koolide TOP30-sse ja maakoolide tippu!“
Märjamaa Vallavalitsuse haridusnõunik Helen Raid on veendunud, et sellised koolide reitingud ajalehes väärivad põhjalikumat kommentaari, kuna neil on oluline mõju lastevanemate poolt tehtavatele koolivalikutele. „Igal aastal ajalehtedes avaldatavad koolide edetabelid toovad endaga kaasa dramaatika, mis meenutab Ladina-Ameerika teleseriaale. Eks osalt sellepärast neid avaldataksegi. Kui ühe kogukonna kodukool jääb tabelis loodetust kehvemale kohale, mühatatakse põlglikult: ega see tabel ei olegi midagi väärt! Kui aga koolil õnnestub tõusta kõrgele kohale, saab sellest kooli põhiline müügiargument ja tipptaseme sertifikaat. Iga koolijuht teab, et sügisel on kooli põhiline tulemusmõõdik kvantitatiivne ehk õpilaste arv, kevadel aga kvalitatiivne ehk eksamitulemused. Omajagu spekulatiivsust on peidus mõlemas,“ sõnas Helen Raid.
Eero Raun selgitab koolide edetabelite koostamise metoodikat: „Postimehe poolt avaldatav edetabel reastab koole lihtsalt eelneva aasta riigieksamite tulemuste põhjal, mis võivad aasta-aastalt erinevate tegurite koosmõjus üksjagu muutuda. Samas on tipus ühed ja samad koolid, kuna ka metoodika soosib nende kinnistumist nn eliitkoolidena. Õhtulehe edetabel on kindlasti pikaajalisema vaatega, sest koostamisel kombineeritakse eksamitulemusi paljude aastate kokkuvõttes ja mitut muud näitajat. Niisiis käsitleb Õhtulehe edetabel koolide edukuse kriteeriume laiemalt. Kindlasti on Märjamaa vallal põhjust oma gümnaasiumi üle uhke olla!“ ütles Eero Raun.
Õhtuleht arvestab gümnaasiumi edetabeli koostamisel kriteeriumitena riigieksami tulemustest eesti keelt, kogu matemaatikat aastail 2014-2016 ning eraldi arvestuses laia ja kitsast matemaatikat hilisematest aastatest. Neile lisaks arvestati ka sisseastujate põhikoolitulemusi, õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavust ja väljalangevuse määra. Õhtulehes 30.03.2026 avaldatud Eesti põhikoolide edetabeli koostamisel arvestati nelja aastaga keskhariduseni jõudnud lõpetajate osakaalu, matemaatika ja eesti keele lõpueksami keskmist punktisummat ning kvalifikatsiooninõuetele vastavate ja kuni 60-aastaste õpetajate osakaalu. Vaadeldud 316 Eesti põhikoolist seati pingeritta 274. Märjamaa valla koolidest olid Kivi-Vigala Põhikool 202.,Märjamaa Gümnaasium 225., Valgu Põhikool 267. ja Vana-Vigala Põhikool 272. kohal.
Kommenteerib taas Märjamaa Gümnaasiumi direktor Eero Raun: „Märjamaa kool on meie jaoks tervik – vaatamata sellele, et riigi poolt käsitletakse põhikooli ja gümnaasiumi järjest rohkem eraldi. Meie koolis seovad erinevaid kooliastmeid samad mured ja rõõmud, samad klassiruumid ja suuresti ka samad õpetajad. Teeme tööd sellega, mis veel parandamist vajab ja oleme rõõmsad selle üle, mis on juba hästi!“
Edetabelite ebatäiuslikkust tõdeb ka Õhtulehe toimetus ise oma 14.04.2026 juhtkirjas “Koolide pingeread kui nuhtlus“: „Kool, mis suudab keskmise tasemega noortest välja tuua maksimaalse, mitte ei keskendu andekatele väljavalitutele, kes teevad lihtsalt nõutava ära, võib olla sisuliselt parem kui see, mis lihtsalt koondab eliiti. Õpetajate Leht on vahendanud mitmeid haridusteadlaste hinnanguid, mille järgi eksamite pingeread on ohtlikud ja valed. Ohtlikud, sest moonutavad pilti. Valed, sest jätavad mulje, nagu oleks kõik võrreldav ühel sirgel joonel.“