Koolis tähistasime suurejooneliselt emakeelepäeva, mida peetakse 14. märtsil. Sel aastal võtsime tähistamise ette eriti põhjalikult – terve nädala jooksul toimusid erinevad tegevused, kus sai end eesti keeles proovile panna.
Nädal algas esmaspäeval loomingulise ülesandega: klassid kujundasid plakateid, kuhu kirjutasid enda arvates kõige ilusamad eestikeelsed sõnad. Tulemuseks oli värvikas ja südamlik sõnade galerii, mis kaunistas koolimaja seinu.
Teisipäeval said õpilased mõõtu võtta vanasõnade ja mõistatuste lahendamisel. Nutikust ja head keelevaistu nõudvad ülesanded pakkusid nii äratundmisrõõmu kui ka parajat nuputamist.
Kolmapäeval ootas ees tõeline pähkel – soovijad pidid murdeteksti põhjal joonistama teed juhatava pildi. Õpetajad tõdesid, et tegemist oli nädala kõige keerulisema ülesandega. Neljast võistkonnast jõudsid tööga edukalt lõpuni kaks, mis teeb nende saavutuse eriti tunnustamisväärseks.
Neljapäeval said noored teada, mis on akrostihhon. Võistkondade ülesandeks oli koostada omaloominguline luuletus sõnast „emakeelepäev“. Tulemused olid loomingulised ja põnevad – luulelised, leidlikud ja südamest tulnud.
Reede oli eriti meeldejääv just gümnasistidele, sest külla tuli kirjanik Jürgen Rooste. Toimus tunniajane kohtumine, mille sissejuhatuseks rääkis direktor Eero Raun emakeelepäeva sünniloost. Ta selgitas, kellel sündis idee hakata emakeelepäeva riiklikul tasandil tähistama – selleks oli loomulikult kirjanikutaustaga president Lennart Meri.
Emakeelepäeva tähistame 14. märtsil. Esimest korda peeti seda 1996. aastal. Tähtpäeva idee autor oli Sonda kooliõpetaja Meinhard Laks (1922–2008), kes juba 1995. aastal hakkas koguma toetusallkirju eesti keele kaitseks. Riigikogu kuulutas emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks 1999. aastal.
14.märts valiti emakeelepäevaks kui eesti esimese kirjaniku Kristian Jaak Petersoni (1801–1822) sünnipäev. Eero Raun teadis mainida, et oli ka teine kaunis põhjus - Lennart Meri abikaasa Helle Meri sünnipäev oli 14. märtsil – igati sobiv kuupäev, mil üle Eesti sini-must-valged lipud heisata. Ajalugu teab sedagi, et president Lennart Meri lahkus meie seast samuti 14. märtsil.
Need põnevad lood ja mõtted Kristian Jaak Petersonist juhatasidki sisse kohtumise Jürgen Roostega, kes samuti tõstis esile noorelt lahkunud kirjamehe Petersoni loomingut ja andekust. Rooste luges ette ka katkendi Karl Ernst von Baeri tekstidest, milles autor kirjeldas eestlasi omaaegses vaates üsna kriitiliselt.
Kirjanik tutvustas ka oma loomingut, luges luuletusi ning rääkis oma kujunemisest kirjanikuks ja loomingulistest mõjutustest. Meie kooli õpilane Oliver esitas kaks Jürgen Rooste luuletust, mis kirjanikule väga meeldisid. Õpilased küsisid aktiivselt küsimusi ning Rooste tunnistas muigega, et kui temast poleks saanud kirjanikku, oleks ta ehk võinud saada arstiks – sest soolikad ja veri on ju põnevad.
Kohtumine oli lustlik, aus ja kaasahaarav ning õpilastele väga meeldis. Pärast jagati autogramme ja tehti ühispilte. Sellised erilised külalised avardavad kindlasti õpilaste silmaringi ja maailmavaadet.
Suur aitäh direktor Eerole, et tõid meie majja sellise „emakeelekoletise“ – nagu Jürgen Rooste ise oma autogrammis naljatamisi märkis.
Täname südamest ka kõiki õpetajaid, kes emakeelenädala sündmused ette valmistasid ja läbi viisid. Just tänu nende pühendumusele ja loovusele sai see nädal sisukas, mitmekesine ja meeldejääv.
Emakeelenädal näitas taas, kui rikas, mitmekülgne ja inspireeriv on eesti keel ning kui loovalt oskavad meie õpilased seda kasutada.
